Vene keeles on laias valikus väljendusvahendeid. Üks neist on sünekdoka. Selle kasutamise näiteid leidub vene kirjanduses üsna sageli.
Näiteks kasutatakse mõnikord kõnes ainsust mitmuse asemel.
Näis, et kõik sureb vaikuses -
Puud, linnud, pilliroog, Vaikne ja konnakotk ning metssea …
Siis - äike lõi trummi !!!
Mõnikord näitab mitmuse kasutamine ainsuse asemel meile, et siin on kohaldatud sünekdoksi rada. Näiteid sellisest tähenduse ülekandmisest kvantitatiivse seose põhjal ühelt subjektilt või nähtuselt teisele leidub sageli ka ilukirjanduses või luules.
Noored end vaevalt ette kujutavad
Mitte Rasmussen. Saatus
Annab neile õppetunni: peatub
Kindle tulekahju. Üks kiitus!
Juhtub, et selle osa tähistatakse terviku tähistamiseks - see on ka sünkod. Näited võivad olla järgmised:
1. Ta teadis, et Nikishkino külas ootab ta katust ja leiba ning soola.
2. Tema karjas oli kokku sada kakskümmend üheksa suurt sarvedega looma.
3. Ja ta ei suutnud neid petta, seitse paari naiivseid silmi, kes teda lootusega kuulasid.
Kasutamine üldnimetuse asemel viitab ka sellele, et sel juhul kasutatakse sünekdoksi. Sellise asendamise näited on järgmised:
1. Oh sa harimatu talupojatarkus! Internet ise ei tööta ilma modemita.
2. Hing laulab! Tere sõbrad - minu teerajaja lapsepõlvest!
Väga sageli, vastupidi, kasutatakse üldnime asemel konkreetset nime. Näiteks:
1. Ei, ma ei lähe täna jalutama: minu penn on kahjuks ära kuivanud …
2. Lained kutsuvad mu purje edasi …
Kauguses kutsub romantika taas esile!
Sinekdoha on metonüümiale väga lähedal. Sageli vaidlevad kirjandusteadlased selle üle, millistele radadele väljend viitab. See juhtub tänu sellele, et metonüümia on üles ehitatud ka nähtuste vaheliste suhete püsivusele, ehkki natuke teistsuguse olemusega.
Puškini rida “Kõik lipud on koos meiega” käsitletakse ühelt poolt kui “kõik laevad tulevad külla”. See tähendab, et on olemas sünekdoš - osa nime kasutamine terviku asemel.
Kui arvestada, et sõna „lipud” kannab sõna „rahvas” semantilist koormust, siis on see puhtalt metonüümia.
Seega võime järeldada, et sünekdoch on ekspressiivne tööriist, mis võimaldab väärtuse ülekandmist kvantitatiivse tunnuse järgi: ühelt mitmusele ja vastupidi, osa subjektist tervikuks. Samuti tähendab see üldise tunnuse asendamist liigiga ja, vastupidi, liigiomadusega üksiku objekti või nähtuse nimi üldisemalt või mitmuses ning kogu rühm - üks komplekti esindaja.
Sünekdochi näiteid võib sageli leida tavapärasest, rahvakeelsest elust.
"Ema, kas sul on nüüd raha mulle õuna ostmiseks?" - küsib neiu poemüüjalt. Kasutades kõnes sularaha nimetamise asemel üldiselt rahandust, konkreetset asendust - sõna "raha", kasutab laps seda teadmata sünekdoksi.
Ja vana innukas jalgpallifänn nendib kurvalt: "Jah, praegune fänn on läinud teisele poole … Mitte nagu varem!" Kogu oma fännide kogukonda kutsutakse tema kõnes justkui üheks inimeseks.
Nii kasutavad lingvistikat mittetundvad inimesed seda teed hõlpsalt sonorilise nimega "synecdoha".
