2014. aasta lõpp osutus Ukraina jaoks väga keeruliseks. Masside ja meedia seas oli üsna sageli kuulda, et lähitulevikus ei suuda riik lihtsalt arveid maksta ja Ukrainas on makseviivitus vältimatu. Selle suundumuse eelduseks olid tõsised probleemid finantssektoris. Paanikameelsus kujunes ressursside olulise vähenemise tõttu, tänu millele pidi riik oma kohustused täitma.
Faktid
31. jaanuari 2014 seisuga oli riigi välisvõlg 222, 4 miljardit grivnat ehk 27, 8 miljardit dollarit. See arv vastab 38% -le koguvõlast, mille riik garanteerib ja mis võrdub 585, 3 miljardi grivnaga ehk 73, 2 miljardi dollariga. 2015. aasta alguseks oli riik kohustatud maksma umbes 12, 7 miljonit grivnat ja see on ainult tagatud välisvõla eest. Vastavalt riigieelarvele, mida selle autor Yatsenyuk nimetab kaugeltki ideaalseks, moodustasid jaanuaris maksed 6, 03 miljardit grivnat ainult võla teenindamiseks. Võla põhisumma tasumine oli vaid 6, 67 miljardit grivnat.
Mis tekitas asjatundjate elevust?
Ekspertide vahelised vaidlused selle üle, kas maksejõuetus toimub Ukrainas või mitte, olid tingitud välisvõlgade teenindamiseks kasutatava riigi välisvaluutareservide järsust vähenemisest. Me võime rääkida varade vähenemisest 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga 20, 82%. Kui tõlkida indikaator rahavormingusse, siis on see 2, 621 miljardit dollarit. Agentuur Moodys, kus töötab 4500 eksperti 26 riigist, reageeris sellele avaldusele eitavalt. Ta tegi Ukrainas maksejõuetusprognoosi, lähtudes asjaolust, et viimase 10 aasta jooksul on ZRV jõudnud oma madalaimale tasemele.
Mida valitsus ütleb?
Hoolimata asjaolust, et paljud eksperdid peavad riigi maksejõuetuse tõenäosust suure tõenäosusega, on valitsusel selles osas oma veendumused. Riigi keskpanga juhi Gontareva sõnul on olukord kontrolli all ning kulude ületamise tulemus on katse säilitada omavääringus 8 grivna tasemel 1 dollar ja toetada sõjalist konflikti riigi idaosas. Ebaõnnestunud korduvad katsed konflikti lahendada, mis lõppes ebaõnnestumisega, said Ukraina eurovõlakirjade languse eeltingimuseks. Vaatamata 29. detsembril 2014 vastu võetud eelarve täitmisele ja tegelikule olukorrale, mille kohaselt oli eelarve puudujääk 63, 67 miljardit grivnat, teatas valitsus aasta alguses aktiivselt, et kõigeks on piisavalt raha. Vaid üks fakt võlgade teenindamiseks vajaliku rahapuuduse kohta räägib aga juba täielikust finantskriisist. Võlgadega seotud kohustuste täitmisega on võimalik hakkama saada ainult väliste võlausaldajate aktiivsel toel.
Mis on vaikimisi?
Ukraina kohustuste täitmatajätmist võib pidada omamoodi kaitsetõkkeks, mis võib kaitsta riiki täieliku majandusliku pankroti eest. Protseduuri mehhanism annab laenuvõtjale võimaluse võlg optimeeritud skeemi kohaselt tagasi maksta. Võla ümberstruktureerimisest, sealhulgas edasilükatud maksetest, saame rääkida seni, kuni riik kriisist välja tuleb. Üldiselt annab nähtus võimaluse taastada riigi sisemajandus. Mis puudutab teema teoreetilist poolt, siis ainult selle termini mainimine põhjustab ühiskonnas paanikat.
Millistest nähtustest räägivad eksperdid Ukrainas makseviivituse tõttu?
Kui Ukrainas kuulutatakse välja ametlik maksejõuetus, hakkavad elanikud ja ettevõtete esindajad esitama massilisi kohtuasju pankade ja tagatud hoiusefondide, pangandussektori organisatsioonide poole, kes üritavad praeguse olukorraga manipuleerida. Asjatundjate sõnul suureneb töövõtjate vaheliste kohtuvaidluste arv tänu heauskselt maksjate vähenemisele riigis. Makseviivituse tagajärgi Ukrainale on väga raske hinnata, kuna raskused riigi pangandussektoris jätavad jälje riigi igale tegevusalale ja arengule.
Investeeringute väljavool ainult raskendab olukorda
Makromajanduse eksperdi ametit pidav Vassili Jurčishin ütleb, et üsna suur investeeringute väljavool on riigi olukorda raputanud. Esimene asi, mis välisinvestoreid heidutab, on idas asuv sõjaline konflikt. Võime rääkida riigi üsna madalatest reitingutest rahvusvahelisel tasemel. Riigi statistikateenistuse teatel investeeriti jaanuarist septembrini riigimajandusse vaid 1, 8 miljardit grivnat. Just sel perioodil on otseste välisinvesteeringute kasv vähenenud 14, 9%. See on otseselt seotud grivna devalveerimisega, mis moodustas riigi keskpanga esitatud ametlike andmete kohaselt 58, 9%. Valitsus rahustab elanikkonda, et riik pole ilma Ameerika, Hiina ja EL-i toetuseta, sest nende osade abil saab lahendada kõik riigi probleemid. Hoolimata valitsevatest asjaoludest ei kohustu peaaegu keegi kuulutama, et Ukraina on makseraskuste äärel. Panused antakse võimalusele nähtusest kõrvale hoida partnerriikide tugeva toetuse tõttu.
