15. oktoober 1990 anti NSV Liidu esimesele ja ainsale presidendile Mihhail Gorbatšovile Nobeli rahupreemia. Autasu “Nõukogude Liidu hävitanud mehele” omistamine vastas segatud arvamuste ja kriitikaga. Miks sai Gorbatšov Nobeli preemia? Selle teema üksikasjalikuks mõistmiseks peate esile tooma Nõukogude ja Venemaa poliitikute tegevuse, auhindade esitamise kriteeriumid ja segatud reaktsioonid ühiskonnas. Mis aastal sai Gorbatšov Nobeli preemia ja mille eest? Õpime artiklis.
Nõukogude Liidu eluloo viimased lehed
1987. aastal käivitas võimu tipus olev Mihhail Gorbatšov "perestroika". Suuremahulised muudatused varem eksisteerinud ideoloogias, Nõukogude Liidu stabiilses majandus- ja poliitilises elus viidi läbi eesmärgiga demokratiseerida NSV Liidus valitsenud ühiskondlik-poliitiline ja majandussüsteem.
Suuremahuliste reformide esimesel etapil viidi läbi alkoholivastane kampaania, kiirendati rahvamajanduse tempot, tehti automatiseerimist ja arvutistamist, võitlust korruptsiooni (demonstreeriv) ja teenimata sissetulekuga (reaalne). Kavas oli anda igale perele eraldi korter, et parandada riigi majandusolukorda. Partei 27. kongressil ei kuulutatud enam kursust "kommunismi ülesehitamiseks", vaid "sotsialismi parandamiseks". Radikaalseid abinõusid pole veel rakendatud, nii et NSV Liidus püsis kõik nagu varem. Välja arvatud juhul, kui Brežnevi nomenklatuuri vanad kadrid asendatakse uute juhtidega, kellest saab aja jooksul saatuslike sündmuste juht.
Suuremahulised reformid NSV Liidus
Gorbatšovi Nobeli preemia ei olnud perestroika teise etapi alguses silmapiiril. Riigipea meeskond jõudis järeldusele, et ainuüksi administratiivsete meetmetega pole praegust olukorda võimalik muuta. Seejärel üritati reformida sotsialismi vaimus, rõhutades selle demokraatiat. Lava iseloomustas laiaulatuslik reformide kompleks kõigis NSV Liidu eluvaldkondades.
- Avalikustamispoliitika tühistas keelu arutada varem läbi peetud teemasid.
- Eraettevõtlus legaliseeriti (ilmus ühistu liikumine), hakati looma ettevõtteid, koos välisettevõtetega.
- Uus doktriin välispoliitikas on parandanud suhteid läänega.
Helgema tuleviku (eriti noorte, intellektuaalide ja kahest aastakümne stagnatsioonist väsinud põlvkonna jaoks) usu taustal hakkas kasvama ka ebastabiilsus: riigi majandus halvenes, riigi äärel ilmusid separatistlikud tunded ja puhkesid etnilised kokkupõrked.
Kui Nõukogude Liidus toimus järsk destabiliseerumine?
Miks nad andsid Gorbatšovale Nobeli preemia? See sai nõukogude ühiskonnale selgeks perestroika kolmandas etapis, sest just siis anti poliitilisele juhile silmapaistev autasu. Sel ajal toimus NSV Liidus järsk destabiliseerumine, seetõttu oli oodata kriitikat ja segatud reaktsioone. Muutused pääsesid ametliku valitseva eliidi kontrolli alt, majandusprobleemid eskaleerusid tõeliseks kriisiks, elanike elatustase langes katastroofiliselt, krooniline kaubapuudus saavutas tipptaseme, ühiskonna positiivne reaktsioon perestroikale asendus pettumuse ja antikommunistlike tunnetega ning väljarände tempo intensiivistus. Lääne kapitalismi iseärasused ilmusid Nõukogude Liidu sotsiaalmajanduslikku süsteemi: eraomand, aktsia- ja valuutaturud ning läänesuunaline äri. Rahvusvahelisel areenil on NSV Liit kaotamas positsiooni ega ole enam suurriik.
Kohanemisperioodi iseloomustus
Perestroikajärgset perioodi iseloomustab olukord, kus ühtne riik eksisteeris endiselt „paberil”, kuid tegelikult jõudis Nõukogude ajalugu lõpule, NSV Liidu lagunemine oli vaid aja küsimus. Sel ajal tekitas Nobeli preemia Gorbatšovi jaoks enamiku kodanike seas tõelist arusaamatust: rahupreemia oma rahva vastu toime pandud kuritegude eest?
Olgu kuidas oli, kommunistliku süsteemi täielik lammutamine toimus koos Nõukogude majanduse kokkuvarisemisega. 1991. aasta detsembri alguses kuulutasid kolme liiduvabariigi poliitilised juhid Belovežskaja puštšis, et NSV Liitu pole enam. Keskvalitsus eesotsas Mihhail Gorbatšoviga ei saanud enam nendele valjuhäälsetele avaldustele vastu seista. President astub tagasi ja sama aasta 26. detsembril lakkab Nõukogude Liit alaliselt eksisteerimast. Mihhail Gorbatšov avaldas olukorrale riigis tõsist mõju, kuid mitte alati ei olnud see ainult negatiivne.
Mihhail Gorbatšovi valitsemisaja tagajärjed
Mihhail Gorbatšovi nimi on seotud Venemaa ajaloo kõige vastuolulisema perioodiga. Ta pani riigis aluse demokraatiale, mis viis poliitilise pluralismi kujunemiseni - mitmesugustele arvamustele, suundadele, vaadetele. Üksikute ettevõtjate tegevuse algus, üleminek turumajandusele, tõsised ümberkorraldused riigiaparaadis ja opositsiooniliste liikumiste kujunemine on seotud Gorbatšovi perioodiga. Kodanike olukord halvenes märkimisväärselt, intelligentsi ja kunstnike valdkond oli lõhestatud: andekad teadlased kas läksid välismaale või asusid äri tegema.
Kuid märkimisväärsem on Nobeli preemia saanud Mihhail Gorbatšovi, tema tegevuse ja nende tulemustega seotud välispoliitika küsimus. Esiteks päästis ta kogu maailma tuumasõja ohust. Tõsi, see tehti NSV Liidu välispoliitiliste seisukohtade loovutamisel USA kasuks, nii et tegelikult kaotas Nõukogude Liit külma sõja. Läänes tähistatakse seda võitu ametlikult.
Teiseks põhjustas tema poliitika järjekordse maailma ümbersuunamise ja kohalikud konfliktid. Mihhail Gorbatšovi süül tekkisid arvukad verised konfliktid Gruusias, Kasahstanis, Lätis ja Leedus, Usbekistanis, Kõrgõzstanis ja Aserbaidžaanis. Enamik neist tegudest ei olnud lihtsalt reaktsioon vabariikides toimunud vabastusliikumistele ja rahumeelsetele protestidele, vaid kavandatud kättemaks. Seda avaldust toetab vähemalt see, et mõni päev enne “musta” jaanuari viidi Aserbaidžaanist välja Vene ohvitseride pered, loodi kunstlikult “põgenike” probleem ning ametlik meedia väitis, et sõjavägi ei sisene vabariiki ja kuulutati välja eriolukord. ei saa olema.
Kuid 1990. aasta 20. jaanuari öösel (ja see on aasta, millal Gorbatšovile anti Nobeli preemia) ületas 40 000 sõjaväelast ja tanki piiri, pannes toime enneolematuid metsikusi ja vastumeetmeid tsiviilelanike vastu. Armee kasutas keelatud padruneid, surelikke ja tanke tulistas elusaid inimesi. Infoside on blokeeritud nii riigisiseselt kui ka välismaailmaga. Nende toimingute käigus tapeti 134 tsiviilisikut, 700 sai vigastada ja 400 kadus. Operatsiooni Udar juhtisid siseminister ja armee kindral.
Sarnased sündmused toimusid Thbilisis 1989. aastal, Alma-Atas 1986. aastal, Dušanbes 1990. aastal (taas oli Nobeli preemia andmise aasta Gorbatšovi jaoks), Riias ja Vilniuses 1991. aastal.
Miks määrati Mihhail Gorbatšovile Nobeli rahupreemia? Muidugi andis ta oma panuse Saksamaa ühendamisse, kuid samal ajal laastas tema poliitika Nõukogude Liidu. Nõukogude liider sõlmis Ameerika Ühendriikidega keskmise ulatusega rakettide arvu vähendamise lepingu, hävitas raudse eesriide, viis väed Afganistanist välja ja viis riigi Varssavi paktist välja. Tegelikult hävitas ta bipolaarse maailma. See juhtus läänlastele meeldima, kuid sellel oli äärmiselt negatiivne mõju NSV Liidule endale, järeltulijariigile ja iseseisvaks saanud liiduvabariikidele.
Miks sai Gorbatšov Nobeli rahupreemia?
Ametlikult määrati Nõukogude juhile Nobeli preemia tema abi eest maailmarahu loomisel. Nobeli komitee 15. oktoobri 1990. aasta avalduses tunnistati Gorbatšovi juhtiv roll rahuprotsessis. Esitlustseremoonial ei osalenud Nobeli preemia laureaat Gorbatšov ise, vaid välisminister A. Kovalev. Autasustatud õppejõud luges oma Nobeli loengu alles 5. juunil 1991. See ei ole vastuolus Nobeli komitee reeglitega, kuna laureaat peab sellise loengu pidama kuue kuu jooksul pärast autasustamist.
Milline on Nobeli komitee enneolematu otsus?
Gorbatšovi Mihhail Sergejevitši Nobeli preemia oli enneolematu sündmus. Kuni selle hetkeni pole auhinda riigi eest vastutavale isikule välja antud. Ainsad erandid olid Egiptuse president A. Sadat ja Iisraeli peaminister M. Begin. Neid autasustati konkreetse saavutusega, nimelt rahulepingu allkirjastamisega Egiptuse ja Iisraeli vahel. Samamoodi said USA riigisekretär G. Kissinger ja Vietnami välisminister Le Dykh Tho Hanoi ja Saigoni vahelise vaherahu eest Nobeli rahupreemia.
Arvamuste erinevused Gorbatšovi kohta Venemaal ja läänes
NSV Liidu esimese ja ainsa presidendi ettekujutus Venemaal ja läänes on radikaalselt erinev. Lääneriikides nähakse teda kui rahvuskangelast, vabastajat ning venelaste ja endiste Nõukogude liiduvabariikide elanike silmis on Mihhail Gorbatšov inimene, kes tõi kaose ja pikad languseaastad, mitte kauaoodatud vabaduse ja progressiivse kapitalismi. Läänemaailma jaoks kadus NSV Liidust tulenev oht just Gorbatšovi võimuletulekul, samas kui Venemaal mäletati teda juhina, kes tõi vaid nälja-aastad, laastamistööd, tohutu riigi likvideerimise ja puhta kaose. Pole üllatav, et Gorbatšovi Nobeli preemiat pidasid nõukogude inimesed negatiivselt.
Millest rääkis Mihhail Gorbatšov oma Nobeli kõnes?
On märkimisväärne, et Gorbatšovi Nobeli loeng peeti siis, kui enne NSV Liidu tegelikku kokkuvarisemist oli jäänud kuus kuud. Pärast pikki arutelusid maailma üle läks ta edasi NSV Liidu sisepoliitilisse olukorda. Enne Gorbatšovi võimuletulekut ühiskond tema sõnul hääbus, kuid pärast selle reforme oli positiivne trend, ehkki mõnes mõttes ebaõnnestunud. Ta tunnistas, et NSV Liidus on viimasel ajal hakanud tekkima tõsised raskused, kuid lubas, et reformid jätkuvad ja kriisiolukorda tuleb oodata peagi. Väljapääs oli tõesti lähedal. Riik varises kokku kuus kuud hiljem ja kõne ajal oli Gruusia Nõukogude Liidust peaaegu eraldatud.
Reaktsioon M. Gorbatšovi autasustamisele
Gorbatšovi Nobeli preemia Nõukogude ühiskonnas põhjustas äärmiselt segase reaktsiooni. Rahumeelse protesti tagajärjel veriste sündmuste tunnistajad ei võrrelnud sugugi kõigi nende õuduste süüdlast Mihhail Gorbatšovi ega sadu tapetud, roppusi kodanikke. Kohe tuletati meelde ebaõnnestunud reforme ja probleeme ühiskonnas.
Kuidas hindasid Lääne lääne poliitilised juhid auhinda?
Saksamaa juhtkond tegi Gorbatšovi kandidatuuri Nobeli komiteele ettepaneku ametikohale, mille ta oli võtnud Saksamaa taasühinemise osas. Lääne juhid näevad auhinda premeerimisena kommunistliku režiimi hävitamisest, olulistest majanduslikest ja poliitilistest muutustest Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus. Gorbatšov hävitas bipolaarse maailma, mis muidugi tõi kasu USA-le, diskrediteerides riikidevahelise ulatusliku relvastatud konflikti võimalust. Nüüd on poliitilisel areenil liider Ameerika Ühendriigid.
Mida ütlesid Ida-Euroopa riikide juhid?
Ida-Euroopa poliitilised juhid olid oma hinnangutes ettevaatlikumad. Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi (Tšehhoslovakkia) president ütles, et kui see auhind aitaks saavutada Nõukogude Liidu rahumeelset üleminekut võrdsete rahvaste ühiskonnale, tervitaks Tšehhoslovakkia valitsus seda südamest. Leedu Vabariik tunnistas, et kommunismi kokkuvarisemine on seotud täpselt Gorbatšovi nimega. Sama kuulutasid ka paljude teiste Ida-Euroopa riikide esindajad, avaldades lootust Nõukogude ühiskonnas haripunkti jõudnud vastuolude rahumeelsele lahendamisele.
