Igasugune keel on väga varieeruv nähtus. Ta täiendab end pidevalt, loobub tarbetuist ja võtab innukalt vastu uusi sõnu, kohaneb ta üllatuslikult oma kandjatega, rikastades end uute, seni tundmatute mõistetega. Enamik uusi sõnu pärineb inglise keelest, kuid Aasia riigid on aeglaselt populaarsust kogumas noorte seas, kelle kultuur tundub paljudele eurooplastele endiselt täiesti arusaamatu. Jaapani “anime” koomiksid, “manga” koomiksid, lühike “draamasari” - kõik see toob noorte slängisse palju uusi sõnu.
Kes on chan ja kun, kuidas kigurumit kantakse ja mis onigiri ilu on? Nendele küsimustele on väga lihtne vastata, sukeldudes lihtsalt tõusva päikese maa hämmastavasse kultuuri.
Erinev kohtlemine
Paljudes Euroopa keeltes eristatakse mehega ja naisega rääkimist, kuid tavaliselt väljendatakse seda erinevates sõnades, mida kasutatakse perekonnanimede ees (hr Smith ja miss Smith, Herr Crank ja Frau Crank). Aasias on kõik täpselt vastupidine: neil on vestluspartneri nime või perekonnanime järel spetsiaalsed järelliited, mis ei näita mitte ainult sugu, vaid ka sotsiaalset staatust. “Chan” ja “kun” viitavad täpselt nendele “vastupidistele” järelliidetele. Lisaks on need ka vähenevad osakesed, mis rõhutavad head või vastupidi hooletussejätmist.
Muide, erinevad tõlgendused võivad siin endiselt oma rolli mängida - eurooplased ei suuda kokku leppida selles, kas pehme heli „h” on olemas jaapani keeles või tuleks see asendada tähega „t”. Seetõttu hääldatakse „chan“ asemel sageli „chan“, tähendus sellest ei muutu.
Kes on siis lauljad ja koononid?
Sellised hämmastavad sufiksid
Sufiksit "kun" kasutavad mehed tavaliselt mehe jaoks. Kuid tema seletus on eurooplasele pisut kummaline: see on sõbralik suhtumine, kuid samal ajal säilitab vestluspartnerite vahel teatud vahemaa. Samas animes on teda kõige sagedamini kuulda vestlustes klassikaaslaste või sõprade vahel.
Aga Chan? Mis see on? See järelliide on suhkrurikas, imeline, tavaliselt kasutatakse vestlustes kõnelejaga noorema või sotsiaalse staatusega madalama, kuid on talle lähedasega. See tähendab, et sõna "chan" kasutamine täiskasvanu nimetamiseks lapsele, poisi sõbrannale, väikese lapse kaaslasele (nimelt väikesele!) On üsna normaalne.
Ettevaatust
Kuid alati on lõkse. Kes on lohistajad, on juba selge. Kuid anime-fännid panevad tähele, et mõnikord kasutavad tüdrukud oma lemmikseriaalides seda sufiksit eakaaslastele viitamiseks. Mida sellega teha?
Tegelikult on "chan" kasutamine võrdse sotsiaalse staatusega inimese suhtes ebatäpne. Mitte ükski haritud jaapanlane ei kasuta seda järelliidet harjumatu tüdruku või lihtsalt sõbra nimega, sest ta solvab teda sellega. Sama kehtib ka poistele viitamise kohta - nende jaoks pole see mitte ainult ebaviisakus, vaid ka naiselikkuse rõhutamine, võib-olla isegi vestluspartneri mõni hoolimatus.
Nii. Chan - mis see on? See on järelliide, mis võimaldab mitte ainult näidata oma head suhtumist, vaid ka teist inimest alandada - headust heasüdamlikkuse ja ebaviisakuse vahel on väga lihtne ületada.
Ja vene keeles?
Kes on jaapani keeles lauletud ja coonid, on selge. Kuid sõnade ühelt keelelt teisele üleminekuga kaasneb väga sageli ka nende tähenduse muutumine. Nii näiteks tähendab sõna “täpne”, mis kõlab vene keeles ja inglise keeles ühesugusel juhul “korralik” ja originaalis “täpne”. Meie järelliited on läbi teinud samad muudatused.
Ja kes on selline venekeelsete riikide seas selline noorus? See on ükskõik milline tüdruk, pole vahet, kas ta on aasia või eurooplane. Lihtsalt naissoost subjekti nimetus. Just sellest tuli Runeti üldtuntud “šansse pole vaja” - igasuguste suhete tagasilükkamine tüdrukutega. Omakorda on “kun” absoluutselt iga tüüp.
On paradoksaalne ja huvitav, et kui järelliidet "chan" kasutavad mõlemad noorukid ja mõlemast soost noored, siis "kun" on tavalisem põhikooli ja keskkooli vanuses tüdrukute seas.
