Odessa murre ja väljendid on ainulaadne nähtus, mis on kujunenud sajanditepikkuse ajaloo ja erinevate rahvuste mõjul. Tänapäeval lähevad selle piirkonna keel, naljad ja fraasid linnast kaugemale. Nii et selles artiklis proovime neid hämmastavaid ja toredaid inimesi - Odessa kodanikke - paremini mõista ja lähemalt tundma õppida.
Kultuuride segu
Laia Ukraina lõunaosas, kauni Musta mere ranniku lähedal asub hämmastav Odessa. See on linn, mille kõnekaardiks on Potjomkini trepi 192 sammu, Primorsky puiestee ansambel, elegantne monument de Richelieu, Privoz turg ja muud arhitektuurilised vaatamisväärsused. Kuid piirkonna tõeline pärl on tema vastutulelikud ja heasüdamlikud inimesed.
Selles piirkonnas elab kummaline ja väga värvikas rahvas. Teistest lõunamaalastest eristab teda hinge laius ja segamatu huumorimeel, mis nende keeles valitseb.
Odessa väljendid, mida nimetatakse ka kõnepruugiks, tekkisid sellel territooriumil elavate rahvaste segunemise tõttu. Kõne kujunemise alguseks peetakse 1790–1820. Seejärel rändasid massiliselt välja nendel territooriumidel, kus põlisrahvasteks olid türklased, kreeklased ja itaallased, ukrainlased ja venelased. Seejärel rändasid siia poolakad ja prantslased. Juutide diasporaa mõjutas eriti linna keelt ja traditsioone.
Iseseisev vool
Linn oli ja on siiani erinevate etniliste rühmade sünnikoht, millest igaüks mõjutas Odessa kujunemist märkimisväärselt.
On tõendeid selle kohta, et 1930. aastate alguses oli rahvuslikul koosseisul järgmised andmed: peaaegu 40% olid venelased, 37% olid juudid, 18% olid ukrainlased ja seejärel muud rahvused. Pärast väljarännet, Nõukogude Liidu lagunemist ja piiride ümberkujundamist protsendid muutusid, kuid linnas on endiselt elanikke, kes räägivad kõiki keeli.
On isegi spetsiaalseid keelerühmi, kes uurivad spontaanset Odessa huumorit ja keelt. Paljud teadlased eristavad murret eraldi ja iseseisval kursusel. Uurinud ja korduvalt adresseerinud spetsiaalset murret ja kirjanikke. Eelkõige on elava murrete tõeline kassa Iisak Paabeli lugude kogumik. Sageli võite filmides kuulda hämmastavaid sõnu.
Uued projektid
Hiljuti ilmus televisioonis sari “Likvideerimine”. Krunt räägib sõjajärgsest ajast. Peategelased võitlevad jõugudega. Kõige rohkem tabas publikut aga see, et näitlejad reprodutseerisid ainulaadset Odessa kõnepruuki. Seal oli näpunäiteid ja dialooge täis nalja, mis olid omane ainult sellele linnale. 1946. aasta sündmuste maksimaalseks taasloomiseks filmiti film linna ühes populaarseimas ajaloolises piirkonnas Moldavankal.
Enne stsenaariumi kirjutamist elas autor Aleksei Poyarkov mitu kuud Odessas. Lisaks sellele, et mees tegeles kirjandusega, sõitis ta ühistranspordiga, käis Privozis ja vestles lihtsalt tavaliste elanikega. Nii üritas stsenarist unikaalset murret võimalikult täpselt tundma õppida.
Ärge raisake aega ja näitlejaid. Keeleteadlane aitas omaks võtta kunstnike intonatsiooni. Mõnel neist olid ka pikad vestlused kohalike elanikega.
Filmipärlid
Sari ei saaks hakkama ilma värvikate Odessa väljenditeta. Näiteks ühele peategelasele - Fimale - on vastused kõigile küsimustele. Ta on üks publiku armastatumaid tegelasi. Just temale kuulusid kõige naljakamad naljad. Eelkõige ütleb mees ühes stseenis sõbrale, et ta pole naiste vannis aken ja ta ei vaja auke. Ta kasutas tuntud käivet: "Sa tahad mulle halba teha." Teiste kangelaste Odessa väljendid on vaataja jaoks mitte vähem naljakad. Näiteks kasutas David Gotzman fraasi, mis on nüüd populaarne: "Ära aja mind närvi."
Sari populariseeris taas ebaharilikku murret. Seda keelt leiti ka sellistes projektides nagu Japi karu elu ja seiklused. Peab märkima, et stsenaarium oli kirjutatud Iisak Paabeli töö põhjal. Nende projektide edu taga on suuresti ainulaadne huumor, mida publik nii väga armastab.
Lemmik meloodia
Sageli kasutavad nad piltidel slängilaule, mis eksisteerivad hiljem filmist sõltumatult. See juhtus kompositsiooniga, mis kõlas filmis "Kaks võitlejat". Üks peategelasi, sünnilt lõunamaalane, laulab "Scowes of mullet". Praegu teavad vähesed inimesed lindi süžeed, kuid peaaegu kõik teavad selle laulu meloodiat, teksti ja Odessa väljendeid.
Selle teose ajalugu on huvitav. Filmi režissöör palus muusikul Nikita Bogoslovskil kirjutada ühe stseeni jaoks kompositsioon. Autor ei töötanud kaua ja kirjutas oma meistriteose Dark Night. Kuid sündmused kujunesid nii, et meloodia sai populaarseks juba enne filmi kohandamist. Seetõttu oli helilooja sunnitud uuesti looma. Seekord palus režissöör kirjutada laulu, kus kasutatakse elavat keelt. Põlise Leningraderi jaoks, kes ei olnud selle linna folklooriga tuttav, tundus ülesanne ebareaalne.
Teksti tõlgendamine
Kuid autor oli oma töös loov. Ta pani ajalehte kuulutuse, milles palus filmistuudiosse tulla neil, kes tunnevad Odessa kõnepruuki. Helilooja ei osanud nii suurt inimeste arvu oodata. Mees kirjutas mitu päeva üles kõik, mida külalised laulsid ja ütlesid. Nii komponeeris ta peagi täiesti iseseisva teose.
Seejärel tegid võimud maestrole märkuse, sest peo sõnul ei vastanud laul seda esitanud kangelase pilti. Kuid rahvas oli koosseisust rõõmus.
Neil, kes on seda häält kunagi kuulnud, on huvitav teada saada, mida konkreetne sõna tähendab. Näiteks haagis- ja pikkpaat on purjedega paat ja iseliikuv laev. Mullet on kalaliik. Bindyuzhniki - inimesed, kes töötavad sadamas laadurina. Ja "Kazbek" on sigarettide kaubamärk. Laulus mainitakse linna tuntud alasid, nagu purskkaev, Prantsuse puiestee, Moldavanka, Peresyp.
Odessa väljendid ja intonatsioon on selle kompositsiooni hing.
Lihtne ja intelligentne maailm
Omaette teema on naljad. Selle piirkonna huumor on olnud kogu aeg populaarne. Naljakad, kerged ja huvitavad lood lummavad paljusid. Kuid selleks, et mõista murret, peent sarkasmi või irooniat, peate vähemalt rääkima ukraina või vene keeles. Põlismaa lõunamaalaste vestlused on segu erinevatest murretest. Laused ja mõisted olid segatud, nii et erinevate keelte kombinatsiooni tõttu tekkis palju sõnu. Näiteks viitab selline Odessanide jaoks nii levinud fraas nagu „Ja sa arvad ise”, ukrainlus.
Lisaks sellele, et inimene peab olema polüglott, peab olema ka huumorimeel ja intellektuaalselt arenenud. Käibed on sageli ettearvamatud ja ebaloogilised. Nende olemus on kontseptsioonides peidus. Kunagi ei või teada, kuidas mitte ainult vestlus ei lõppe, vaid ka Odessa pakkumine.
Tuleb märkida, et emakeelena kõnelejad ise ei märka dialoogides midagi erilist ja naljakat. See, et nende jaoks on tavaline vestlus, on linna külalistele tõeline pidu.
Täna kukub ekraanilt Odessa väljendeid ja fraase. See piirkond on kodumaisele show-ärile esitanud kümneid kuulsaid koomikuid.
Dialoog sõnastikuga
Meie aja üks populaarsemaid satiirikuid on Mihhail Zhvanetsky. Tema teosed teevad nalja indiviidi ja kogu ühiskonna puudustest. Mehe lapsepõlv ja noorpõlv möödus Odessas. Siin kirjutas ta oma esimesed teosed. Täna mõistab kogu maailm neid. Hoolimata sellest, et satiirist on aastaid turneerinud, pole ta siiski kaotanud oma emapoolset aktsenti ja huumorimeelt. Selle autori keel on lihtne ja juurdepääsetav, kuid muude väljendite jaoks on sageli vaja sõnastikku.
Näiteks väljend „mul on paar küsimust, mida tõlkida” tähendab „mul on teile paar küsimust”. Sõna "mene" tuleks mõista kui "mina". Kuid enamik pöördeid sõltub intonatsioonist ja nende olemust saab mõista ainult dialoogis.
Kuid on ettepanekuid, mis on linna külalisele täiesti arusaamatud. Nende hulka kuuluvad sellised sõnad nagu “shlimazl” (tõlgitud jidišist kui “õnnetu mees”) või “lahtiselt” (kreeka keelest - “rahvahulk”). Odessa väljendid ja fraasid selliste sõnadega on sageli harjumatud isegi piirkonna elanikele.
Isegi Mihhail Zhvanetsky ise märkis, et see rahvas räägib igas keeles valesti.
Parimad saated
Murret populariseerisid paljud teised koomikud ja muusikud. Leonid Utesov kasutas oma lugudes korduvalt ebaharilikke pöördeid ja sõnu. Arkadi Raikin ja Klara Novikova tegid seda.
Kõne voolas ka klubi mängudel, rõõmsameelne ja leidlik. Odessa härrasmeeste meeskonnal õnnestus isegi auhindu saada. Seejärel korraldasid noored oma show, mis oli väga populaarne. Seal võis vaataja kuulda nii vanu humoorikaid, näiteks: “Schaubby elas nagu sina”, kui ka uusi nalju.
Isegi praegu ulatub kõne piirkonnast kaugemale. Firmat kiidab noorte ja paljutõotavate lõunamaalaste ainulaadne murre. Odessa Mansi alustas oma karjääri 2011. aastal. Kergete ja soojade naljadega võitis meeskond kohe avalikkuse armastuse. Üks peamisi ülesandeid, mille poisid endale püstitasid, oli oma kodulinnale, publikule meeldimine, mis nõuab väga palju Privozi ja hertsogi märkusi. Peagi pääses meeskond KVNi suurliigasse.
Ettevõtte element
Nimi "Mansa" on ka puhtalt Odessa. Meeskonna liikmed pole kunagi sõna täpset tõlgendust andnud. Üldiselt tähendab see kummalist olukorda, teistele arusaamatut. Seetõttu võite linna elanikelt sageli kuulda fraasi: "Shaw on see mansi?"
Etenduse alustab tavaliselt kapten Sergei Sereda tervitusega: "No tere, kallis publik!" Saade lõpeb sõnadega "Schaub, et sa olid meile terve". Tuleb märkida, et televisiooniteoste puhul kasutab kutt teoloogilise kompositsiooni kangelase auks tõenäoliselt nime Kostya.
Meeskond esindab suurepäraselt oma linna erinevatel võistlustel ja festivalidel. Lõbusate seltskondade visiitkaart on muidugi sho-le tüüpiline linna rõhk.
Odessa huumor on nende element. Meeskond saab edukalt hakkama peamise ülesandega - korraldada kvaliteetseid ja huvitavaid etendusi.
