Prantsusmaa poliitiline struktuur kujunes pikaajalise põhiseadusliku arengu ning vabariiklike ja monarhiliste valitsemismudelite korduva vaheldumise tulemusel. Riigi ainulaadne ajalugu on põhjustanud selle elektrisüsteemis mitmeid funktsioone. Riigipea on president, kellel on üsna laiad volitused. Millise koha Prantsuse peaminister hõivab poliitilises süsteemis? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb pöörduda riigi praeguse põhiseaduse päritolu poole.
Viies vabariik
Teise maailmasõja lõpp oli Prantsusmaal tänapäevase poliitilise ajaloo lähtepunkt. Riigi vabastamine fašistlikust okupatsioonist andis tõuke demokraatliku süsteemi kehtestamiseks ja asjakohase põhiseaduse vastuvõtmiseks. Uus põhiseadus jõustus 1946. aastal. Sellest algas ajalooline periood, mida hakati kutsuma neljandaks vabariigiks (kolm eelmist loodi ja kaotati pärast Prantsuse revolutsiooni).
1958. aastal sundis kodusõja oht põhiseadust läbi vaatama ja tugevdama presidendi võimu, kes sel ajal oli kindral Charles de Gaulle. Seda algatust toetasid kodanlikud parteid, kellel oli parlamendis enamus. Nende sündmuste tagajärjel sisenes riigi poliitiline ajalugu viienda vabariigi ajastusse, mis jätkub tänapäevani.
Põhiseadus
Kindral Charles de Gaulle'i ja parlamendiliikmete vahel peetud läbirääkimistel saavutatud oluliseks kompromissiks oli kokkulepe Prantsusmaa presidendi ja peaministri ülesannete lahususe kohta. Koos töötati välja põhimõtted, mis olid uue põhiseaduse aluseks. Need nägid ette riigipea valimise eranditult üldistel valimistel, kolme valitsuse haru kohustusliku eraldamise ja sõltumatu kohtusüsteemi abil.
Uus põhiseadus kehtestas valitsemisvormi, mis ühendaks presidendi- ja parlamentaarse vabariigi tunnused. 1958. aasta põhiseadus annab riigipeale õiguse nimetada valitsuskabineti liikmed. Valitsus vastutab aga omakorda parlamendi ees. Viienda vabariigi põhiseadust muudeti mitu korda seoses kolooniate iseseisvuse tagamise ja surmanuhtluse kaotamisega, kuid selle peamised põhimõtted jäid samaks.
Poliitiline struktuur
Riigivõimu süsteem hõlmab endas Prantsuse presidenti, peaministrit, valitsust ja parlamenti, mis on jagatud kaheks kojaks: Rahvusassamblee ja Senat. Lisaks on olemas põhiseaduslik nõukogu. See on nõuandev kogu, mis koosneb parlamendi liikmetest ja valitsuse liikmetest.
Presidendi roll
1958. aasta põhiseadus kajastab kindral Charles de Gaulle'i seisukohti valitsuse suhtes. Viienda vabariigi põhiseaduse eripäraks on poliitilise võimu koondamine presidendi kätte. Riigi juhil on arvestatav tegutsemisvabadus uue kabineti moodustamisel ning ta valib isiklikult valitsuses kõrgetele ametikohtadele kandideerijad. Prantsusmaa peaministri nimetab ametisse president. Ainus lõplik kinnitamine sellel ametikohal on Rahvusassamblee usaldus riigi esimese isiku nimetatud kandidaadi suhtes.
Riigipeal on õigusloome valdkonnas erivolitused. Parlamendis vastu võetud seadused jõustuvad ainult juhul, kui president on need heaks kiitnud. Tal on õigus arve uuesti läbivaatamiseks tagastada. Lisaks annab riigipea välja dekreete ja dekreete, mis vajavad ainult Prantsusmaa peaministri heakskiitu.
Viienda vabariigi president on täidesaatva valitsuse haru juht ja samal ajal on tal võime mingil määral mõjutada riigi seadusandliku kogu tööd. See tava sobib mõistega, mille on välja pakkunud Charles de Gaulle riikliku juhina, kes tegutseb üldkohtunikuna.
