Mõne jaoks on ta kurdide iseseisvusvõitluse bander. Teiste jaoks - ohtlik kurjategija ja terrorist. Kes see Abdullah Ocalan on? Selles artiklis käsitleme kurdi poliitilise ja sõjaväelise juhi elulugu. Ütleme kohe: see isiksus on mitmetähenduslik. Ocalan on Napoli, Palermo ja teiste Euroopa linnade aukodanik. Paljud silmapaistvad Euroopa tegelased pöörduvad poliitvangi vabastamiseks Türgi valitsuse poole. Eelmisel aastal autasustas Ukraina sotsialistlik partei Abdullah Ocalani rahu ja demokraatia medaliga. Samal ajal on sellele Kurdistani poliitilisele juhile mõistetud eluaegne vangistus alates 1999. aastast ning ta kannab praegu oma karistust Marmara meres asuval Imrali saarel. Kuidas ja miks nad Abdullah Ocalani hukka mõistsid - loe allpool.
Noored, haridus, poliitilise tegevuse algus
Meie artikli kangelane sündis 4. aprillil 1949 lihtsa talupoja perekonnas. Selle väike kodumaa on kurdide asustatud Sanliurfa provintsis asuv Türgi küla Omerli. Lapsena paljastas ta suure teadusehimu, õppis koolis hästi. Vanemad saatsid ta õppima Ankara ülikooli politoloogia teaduskonda. Seal näris ta teaduse graniiti aastatel 1971–1974. Üliõpilasena inspireeris Abdullah Ocalani vasakpoolsed, sotsialistlikud ideed. Ja alles veidi hiljem said need vaated rahvuslik-patriootliku värvingu. Ocalan langes teadlikult ülikoolist välja. 1974. aastal korraldas ta enda ümber noorte rühmituse, mis neli aastat hiljem kujunes poliitiliseks jõuks, mille nimi oli Kurdistani Töölispartei. Selle eesmärk oli luua iseseisev rahvusriik. Tuletame meelde, et kurdid ei ela mitte ainult Türgi kaguosas, vaid ka Iraani läänes, Iraagi põhjaosas ja Süürias. Sellel rahval pole veel oma riiklust.
Sõjaväelane
Vahetult enne Türgis (1980) toimunud sõjaväelist riigipööret emigreerus Ocalan Süüriasse. Seal korraldas ta partisanide üksusi, mis alates 1984. aastast alustasid Türgi armee vastu tõelisi sõjalisi operatsioone. Selle relvastatud võitluse tunnuslause oli Kurdistani iseseisvus. Türgi on pikka aega rakendanud rahvusvähemuste assimileerimise poliitikat. Kurdide kui rahva genotsiidi vastu tõstis ta üles Abdullah Ocalani võitluse riba. Tema juhitud partei seadis oma eesmärgiks Türgi föderaliseerimise ja autonoomia loomise. Ocalan eitas, et ta viib läbi separatistlikku tööd, mille eesmärk oli riigi lagundamine. Peol oli ka sotsiaalne programm. Varem seisis PKK marksistlikel positsioonidel. Hiljem muutis Ocalan oma vaateid kommunistlikele ideedele. Ta on veendunud, et sotsiaalset õiglust ei saa saavutada totalitaarsete meetoditega. Tegelikult on PKK oma vaadetes lähedal vasaktsentristlikele, sotsiaaldemokraatlikele parteidele.
Pagulane
Kuna kõik sõjalised operatsioonid viidi läbi Türgi territooriumil, lubas Süüria valitsus Ocalanil elada tema territooriumil. Enam kui kaheksateist aastat - 1980–1998 - elas Damaskuses poliitiline liider ja sõjaline juht. Hafez al-Assadi valitsus pääses siiski Ankara survest. Süüria president palus Abdullah Ocalanil riigist lahkuda. Abdullah Ocalan tuli Venemaale. Sellega seoses otsustas 4. novembril 1998 Vene Föderatsiooni riigiduuma häälteenamusega pöörduda president Boriss Jeltsini poole ja paluda tal anda Kurdi Töölispartei juhile poliitilise pagulase staatus. See taotlus jäi aga vastuseta. Ocalan kolis Itaaliasse ja taotles seal varjupaika. Ent silmitsi Euroopa bürokraatiaga kolis ta Kreekasse ja sealt edasi Keeniasse.
Röövimine
Abdullah Ocalan arvas, et selles Aafrika riigis tuleb oodata lahendus oma poliitilisele varjupaigajuhtumile Itaalias, mis liikus väga aeglaselt. Selle tulemusel esitas kurdide juhi advokaat kohtus apellatsioonkaebuse migratsiooniameti poolt. Kuid Türgi eriteenistused tegutsesid kiiremini kui Euroopa bürokraatia. Kui Rooma tsiviilkohus 4. oktoobril 1999 rahuldas pagulasseisundi taotluse, vangistati Abdullah Ocalan juba Nairobis ja ta ootas vangistust. Türgi luureteenistused korraldasid Iisraeli kaasabil kurdide juhi röövimise. Nad vallutasid Ocalani 15. veebruaril 1999. Isegi kohtueelses etapis hoiti teda Türgi kõige immutamatumas vanglas Imrali saarel, kartes, et toetajad vabastavad teda. Kohtuprotsess algas sama aasta 31. mail. Abdullah Ocalan mõisteti surma, kuid maailma üldsuse survel asendasid nad ta eluaegse vangistusega.
Meie aja poliitiline juht
Kuid isegi trellide taga ei kaotanud Ocalan oma karisma ja mõjuvõimu. Kogu maailmas propageeris progressiivselt meelestatud avalikkus Türgi kurdide juhi õiglast kohtumõistmist. Kuid protsess sarnanes pigem farsile. Süüdistataval ei lubatud isegi oma advokaatidega rääkida. Kuid ajad muutuvad ja uus valitsus, ehkki ta pole жcalani juhtumit läbi vaadanud, on teinud selle olukorra leevendamiseks palju. Nii viidi 2009. aastal saarele veel viis PKK (Kurdistani Töölispartei) liiget. Seega ei istu riigi juht enam üksinduses. Tänased uued väljakutsed on sundinud Türgi presidenti Erdoganit pidama dialoogi Ocalaniga. Alates 2013. aastast on käimas läbirääkimised valitsuse ja kurdi partisanide vahelise konflikti rahumeelse lahendamise üle. Ühine vaenlane ISIS pani usinad vaenlased loobuma oma vaenutest.
