Igal ajal pidid inimesed üksteist seletama ja mõistma. Ja see on eriti oluline, kui nad räägivad erinevaid keeli, isegi kui need on omavahel seotud. Ja siis saame mingi segu, mis hõlmab mõlema murre tunnuseid.
Esinemine
Mis on surzhik? Lingvistidel pole sel teemal selget arvamust. Seda nähtust pole veel piisavalt uuritud, ehkki seda on täheldatud väga pikka aega ja isegi praegu see toimub. Tavaliselt mõistetakse seda terminit ukraina ja vene keelte seguna, kuid mõnikord nimetatakse suržiki mis tahes kahe murrete vaheliseks kontaktisüsteemiks. Suržiki ei peeta iseseisvaks keeleks, see on isegi žargoonile lähemal, ehkki on üsna arenenud.
Selle sõna algsel tähendusel polnud keeleteadusega mingit seost - mitut tüüpi teradest valmistatud nn leib või jahu.
Selle nähtuse esinemise põhjused on üsna lihtsad: mitu sajandit ukraina keelt rõhuti igas mõttes, öeldi, et see on lihtsalt venekeelne vanasõna. Mõnda aega oli isegi ukraina raamatute trükkimise keeld, keele arendamine muutus võimatuks. Pole üllatav, et sellistes tingimustes algas enam-vähem lihtsa võimaluse moodustamine, mis ühendas mõlema keele tunnused.
Tõenäoliselt oli Ukraina suržikil mitu allikat. Esiteks on see suhtlemine segaperedes ja teiseks maaeluline versioon, mis on täis venemeelsust, ja muidugi vajadus üksteist mõista ja selgitada inimestele, kes algselt räägivad erinevaid keeli. Seega on läbitungimise protsess üsna loogiline.
Omadused
Mis on suržik keeleteaduse vaatevinklist? Mis struktuur sellel on? Kõigile neile küsimustele pole veel kindlaid vastuseid. Ka staatus on ebaselge. Keegi usub, et seda ei saa pidada rohkeks kui slängiks, vaid lihtsalt vestlusstiiliks. Mõned väidavad, et selle olemus on keerulisem kui ukraina keele lihtne saastumine vene sõnadega. On isegi arvamusi, et see areneb iseseisvaks keeleharuks ega ole vastuvõtja keele kõnekeelne ega kirjaoskamatu versioon. Seega on küsimus, mis surzhik endiselt lahtine.
Sel juhul jäävad grammatikareeglid samaks. Sõnavara on täidetud venemeelsusega - klassikalises mõttes on see suržik. Selle tulemusel saavad sõnad aru mõlema murrete kandjatest, see tähendab, et enam-vähem normaalne kontakt on võimalik. Surzhikul puudub ametlik staatus. Kaasaegseid Ukraina keeleteadlasi peetakse temast lihtsalt kirjakeele rikutud variandina.
Vaidlused selle üle, mis on surzhik, kuidas seda tajuda, vaibuvad lühikeseks ajaks, kuid siis jälle puhkevad.
Kaasaegne jaotus
Ilmunud 19. sajandil on see endiselt olemas. Tegelikult kasutab "klassikalist" suržiki praegu umbes viiendik Ukraina elanikkonnast - seda räägib kuni 18% kodanikest. Kõige tavalisem on see muidugi Vene Föderatsiooni piiril - see tähendab riigi kirdeosas. Naaberpiirkondades, mis juba kuuluvad Venemaa Föderatsioonile (Voronež ja Belgorod), kasutatakse seda ka pisut teistsuguse kujuga. Nende kohtade elanikud räägivad, et räägivad ukraina keelt, ehkki sisuliselt on see laenudega vene keel.
On juhtumeid, kui seda nähtust kasutatakse koomilise efekti loomiseks nii suulises kui ka kirjalikus kõnes. Poola piiril on ka keeleharu, seda nimetatakse ka suržikiks.
Kasutamisnäited
Nagu juba mainitud, on surzhiki peamine eripära ukraina grammatika ja õigekirja üldpõhimõtete säilitamine vene sõnade laenamisel. Tulemuseks on äärmiselt huvitav segu.
| Suržik | Kirjanduslik ukraina keel |
|
Esimene, teine, kolmas |
Pershiy, teine, kolmas |
|
Kuidas sul läheb? |
Kui vana sa oled? |
|
Yak dila? |
Kuidas saate aidata? |
| Yak peab | Jak lõpuni |
Vaatamata ebaselgele staatusele ja tulevikuväljavaadetele on surzhik tänapäeval äärmiselt huvitav keeleline nähtus, mis põhjustab nii palju poleemikat just seetõttu, et seda on võimalik tajuda täiesti erineval viisil. Igal juhul on see keele arengu teatud etapp.
Kes teab, võib-olla eraldatakse ta tulevikus täielikult. Võib-olla viib ukrainlaste enesemääratlemise soov kirjandusliku normi täieliku tagasipöördumiseni.
