Soome on igas mõttes absoluutselt kaasaegne ja praktiliselt kõige arenenum võim Euroopa Liidus. Ja seda hoolimata asjaolust, et selles riigis on EL-i madalaim asustustihedus, väga karm külm kliima, asulatevahelised pikad vahemaad ning looduslike ja toorainete olulised piirangud. Suuresti selle tõttu on Soome majandus äärmiselt sõltuv õigest regionaalpoliitikast, mida kontrollivad pidevalt meie aja väljakutsed, mis on seotud üsna kiire, võiks öelda isegi kiire, vananeva rahvastiku ja üleilmastumisega.
Põhivektorid
Suomi on valinud enda jaoks raske tee, mille eesmärk on saavutada riiklikud eesmärgid, tugevdada sobivat konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil ja parandada täielikult kõigi riigi kodanike heaolu. Selleks on Soome majandus täna keskendunud regionaalarengu efektiivsuse tõstmisele, mida tehakse nii, et iga riigi piirkond saaks täielikult näidata oma varjatud potentsiaali. Sellega seoses pöörab riik tähelepanu mitte ainult vaeseimate, vaid ka teiste piirkondade ülalpidamisele, et parandada nende majanduskäitumist ja vastupanu muutustele maailmas. See on praeguse Soome valitsuse strateegia võtmepositsioon.
Ajalooline taust
Soome majanduse arengu ajalugu on väga dünaamiline ja positiivne. Milline on etapp aastatel 1960–1970, kui sõjajärgsel ajal sündinud inimeste arv jõudis maksimumini. Just sel ajal toimus töövõimeka elanikkonna kõige olulisem ränne agraarpiirkondadest haldus- ja tööstuspiirkondadesse. Järgmise kahekümne aasta jooksul on Soome majandus arenenud suhteliselt stabiilselt ja ühtlaselt. Riik tegi kõik endast oleneva, et luua optimaalne tasakaal, aidates mitmel viisil arendada ülikoolilinnu, provintse ja kommuune. Praktikas loodi selle käigus niinimetatud tehnoloogilised külad, mis olid praeguse Ameerika Silicon Valley analoogid - koht, kus parimad eksperdid kogu maailmast ühendasid oma püüdlused. Ja selline Soome juhtkonna lähenemine on pannud paljud ettevõtted pöörduma sihipäraselt nende külade poole, et saada neile vajalike teadus- ja arendustegevuse tulemusi. Üks suurimaid tehnoloogilisi külasid on Oulu, mis suutis piirkonna arengule võimsa tõuke anda.
Probleemid
1990. aastatel koges Soome majandus teatavat kriisi, millele järgnes taastumisfaas. Riigi raskused põhjustasid asjaolu, et algses tööstusalas oli aeglustunud inimeste tööhõive kasv, mis viis nn tööstusliku Soome piiride tõsise hägustumiseni. See olukord tagas tööjõu kiire väljavoolu riigi kaguosast. Samal ajal arenes Helsingi ja selle äärelinn kiiresti, samal ajal kui piirkondlik tasakaalustamatus kasvas vaid aeglaselt.
Üksikasjalikumalt oli Uusimaa, Varsinais-Suomi, Pirkanmaa ja Pohoys-Pohyanmaa provintsides perioodil 1994–2000 majanduskasv 6, 5%, riikliku näitajaga 5%. Samal ajal regionaalsed erinevused ainult suurenesid, samal ajal kui töötus kasvas. Väärib märkimist, et 1990. aastal oli see näitaja riigi kohta 3, 2% ja 1995. aastal juba 15%.
2000 periood
21. sajandi algusaastatel hakkasid Soome sotsiaalselt orienteeritud majanduses tekkima vähem kontraste, kuid arengu poolest mahajäänud juhid ja piirkonnad jäid samaks. Majanduskasvu tagasihoidlik tempo tõi kaasa asjaolu, et majandusarengu näitajad olid pisut tasakaalus ja tasakaalus. Samal ajal toimus aeglane inimeste ränne suurtesse asulatesse ja tööstuskeskustesse, kuna paljud soomlased seisid silmitsi nn ülerahvastatusega: sotsiaalteenuste sektoris hakkas tekkima märkimisväärne ülekoormus, ka eluasemehinnad tõusid märkimisväärselt ja osutusid paljudele piiravaks.
See kõik viis üsna loogiliselt selleni, et inimeste kalduvus kolida äärelinnadesse ja hõredalt asustatud valdadesse suurenes. Lisaks oli 2012. aasta mõnes mõttes pöördepunkt, kuna algas tööealise elanikkonna vähendamine vanuses 15–64 aastat. Ekspertide sõnul suureneb aastaks 2025 üle 64-aastaste inimeste arv pealinna piirkonnas praeguste näitajatega võrreldes 80% ja Ida-Soomes on tööjõupuudus, mis omakorda piirab tootmissektorit edasises järkjärgulises arengus märkimisväärselt. Olukorra paranemist puudega inimeste arvu osas täheldatakse ainult kaubanduses, turismis, ettevõtluses ja tervishoius.
Positiivsed punktid
Põhjamaa positiivsetest omadustest võib välja tuua järgmised:
- Soome majanduse avatus.
- Poliitiline stabiilsus.
- Kõrgelt arenenud infrastruktuur.
- Telekommunikatsioonisüsteemide töökindlus.
- Täiuslik koostoime erinevate olemasolevate ettevõtete, teadusuuringute, tehniliste keskuste ja ülikoolide vahel.
- Uusimate arengute ja tehnoloogiate valdamise kiirus.
- Kohalike elanike piisav haridustase.
- Ettevõtte jaoks optimaalne kliima.
Avalik sektor
Riigi ettevõtted andsid olulise panuse riigi arengusse. 1990ndatel likvideeriti riigi kontrollitavad ettevõtted: avaliku halduse instituut, kartograafiakeskus, kirjastus ja paljud teised. Kuid järgmised ettevõtted erastati osaliselt:
- Neste (nafta rafineerimine ja keemia).
- “Fortum” (energiasektor).
- Outokumpu (tootmine).
- Valmet (masinaehitus).
- “Sampo” ja “Sponda” (finantsteenused, kinnisvara).
- "Stura Enso" (metsandus, puidutöötlemine ning tselluloosi- ja paberitööstus).
Perioodiks 1990–2000 erastamine tõi riigikassasse 11 miljardit dollarit.
Tööstuse omadused
Soomes (riigi majandus kasvab praegu võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga aeglaselt) on peamisteks sektoriteks metsandus, info-, telekommunikatsiooni-, metallurgia-, energeetika-, inseneri-, toidu-, ehitussektor ning tervishoiu- ja äriteenused. Väärib märkimist, et põllumajandustööstus tõi ajavahemikul 1940–1950 riiki enam kui 25% rahvamajanduse kogutoodangust ja täna - 3%. Teenindussektor, mis annab umbes 60% RKTst, on jaotunud esimestele positsioonidele. Kuni 1980. aastani oli tööstuse mõju osakaal pidevalt kasvanud, kuid täna on selle osakaal fikseeritud 28% -ni.
Puidu töötlemine
Metsad on Soome riigi peamine rikkus. Peamiste puidutöötlemisettevõtete hulgas on: UPM-Kymmene, Stora Enso ja Metsä Group. Muide, ka maailmakuulus ettevõte Nokia alustas oma äritegevust tselluloositehase avamisega ja alles 1990. aasta alguses otsustas kolida telekommunikatsioonisektorisse.
2007. aastal moodustas Soome eksport 10% kogu puidu, tselluloosi- ja paberitoodete ekspordist maailmas. Ja trükipaberi ekspordi väärtus moodustas viiendiku kogu ekspordist.
Metallurgia ja masinaehitus
Soome majandust esindavad selles segmendis sellised ettevõtted:
- Sisu Auto - veoautode ja spetsiaalse varustuse tootmine enamasti kaitsekompleksi vajadusteks.
- Wärtsilä - toodab mootoreid erineva võimsusega laevadele, kruvimehhanismidele, tihenditele, juhtimissüsteemidele ja muule.
- Wekman on metallist katusekivide tootja.
- Kone - toodab lifte, liikumisvõimalusi, eskalaatoreid ja reisijate lifte.
- Abloy on maailmakuulus lukustussüsteemide, lukkude, riistvara, lukkude, sealhulgas elektromehaaniliste, tootja.
- Rautaruukki on ehitamiseks mõeldud teraskonstruktsioonide ja spetsiaalsete teraseliikide tootja.
- Outokumpu - toodab roostevabast terasest.
Samuti teenib First Quantum Minerals märkimisväärset tulu, millel on ametlik luba ja mis arendab Lapimaal suurimat Soome niklikaevandust. Tootmismahud jäävad vahemikku 10 miljonit tonni aastas.
Masinaehitusega tegeles 2015. aasta lõpu seisuga 121 tuhat inimest. Ekspordi osas oli 2015. aasta tööstusele edukas. Tulud toodete müügist ulatusid 12, 6 miljardi euroni.
Metallurgiatööstus on spetsialiseerunud terase tootmisele. 2015. aasta tulemuste järgi oli Soome selle metalli kogu sulatamise (3, 9 miljonit tonni) poolest maailmas 31. kohal. Terasetehased katavad täielikult riigi kogu siseturu metallivajadused.
Keemiatööstus
Soome SKP kujunemisel on kolmandal kohal. Keemiatoodete tootmine on olnud juba mitu aastat riigis samal tasemel, mis on seletatav väga stabiilse nõudluse olemasoluga mitte ainult välisturul, vaid ka siseturul.
Ligikaudu 60% kõigist keemiatoodetest müüakse Euroopa Liidu riikidesse ja Ida-Euroopasse. Soome majandus võlgneb täna oma arengu eest palju keemiatööstuse titaanidele nagu:
- Kemira on kemikaalide, väetiste, lakkide, värvide, vaikude, liimide tootmisele spetsialiseerunud ettevõte. See hiiglane on ainus tootja planeedil, kus on olemas täielik kemikaalide komplekt paberimassi täielikuks pleegitamiseks. Ta on ka sipelghappe tootmise maailmas juhtiv ettevõte.
- Kemira Gro Hau - ettevõte valis peamiseks tegevusvektoriks väetiste ja loomasööda tootmise.
- Tikkurila on vanimaailma suurim tööstus-, ehitus- ja majapidamisvärvide tootja. Lisaks otse Soomes asuvatele ettevõtetele on kontsernil oma tehased Lätis, Poolas, Eestis, Hollandis, Itaalias, Inglismaal ja Venemaal.
Muide, peaaegu 40% kõigist tööstuse töötajatest on seotud plasti töötlemisega. Suurimad polümeeride tootjad on: Borealis, Polymers Oy, Dinea Chemicals.
Toiduainetööstus
Soome majandus, millest selles artiklis lühidalt käsitletakse, sõltub suuresti ka toiduainetööstusest, mis, muide, on Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aasta augustis kehtestatud vastumeetmete tõttu üsna tundlikult kannatanud. Eelkõige on piimatoodete tootmisele spetsialiseerunud ettevõte Valio juba peatanud oma tootmisliinid, mis on keskendunud müügile Venemaa turul.
Soome üks juhtivaid toiduainetööstusettevõtteid on tuntud šokolaaditootja Fazer. Suures mahus kohvi toodab Pauligi Grupp.
Alkoholitootmise absoluutsed liidrid on Sinebrychoff (turul tegutsenud alates 1819. aastast) ja Hartwall.
Elektroonika- ja elektritööstus
See riigi sektor hõlmab elektri-, telekommunikatsiooni-, meditsiiniseadmete tootmist ja seda peetakse Soome majanduse kõige kõrgtehnoloogilisemaks sektoriks. Valdkonna suurimad tootjad on: ABB, Nokia, Ensto Finland ja Vaisala.
Tööstus tõi 2015. aastal Soome eelarvesse 6, 6 miljardit eurot, mis on 3% vähem kui 2014. aastal. Samal ajal töötab kõigis selle valdkonna ettevõtetes 40, 5 tuhat inimest. Elektroonika- ja elektritoodete tootmismahu osas Soomes see väheneb. Selle põhjuseks on asjaolu, et riigis on väga kõrged tootmiskulud, ja seetõttu on enamik Soome muresid juba võtnud osa oma tootmisliinidest väljastpoolt riiki, et stabiliseerida tootmise tasuvust ja konkurentsivõimet.
Laevaehitus
Laevade ja laevavarustuse tootmine on praktiliselt sellise valdkonna nagu Soome majandus alus. Lühidalt öeldes peetakse seda tööstusharu riigi kõige kõrgtehnoloogilisemaks tööstuseks. Ekspertide hinnangul moodustab Soome Soome turg 1% kogu maailmas toodetavast laevadest, laevade, praamide ja jäämurdjatest. Tööstus andis 20 tuhat töökohta. Täna on Soomes ehitatud seitse laevatehast, millest suurim asub Turu linnas ja on spetsialiseerunud reisiparvlaevade ehitusele.
Järelevalvesüsteem
Kontrollküsimustes tugineb Soome riik majanduse riiklikule reguleerimisele. Soome Euroopa Liidu täisliikmena rakendab väga hoolikalt kõiki olemasolevaid Euroopa Komisjoni seadusi ja direktiive, mis aga ei mõjuta alati Soome ettevõtlust edukalt. Näiteks on heitkoguste süsinikdioksiidi vähendamise direktiiv viinud riigi tööstuses oluliste vähenemisteni, kuna olemasolevate ettevõtete kulud on selle nõuete täitmiseks suurenenud.
Soome majandusega (maksud, muide, on üsna kõrged ja võivad eraisikutele ulatuda kuni nelikümmend protsenti) kaasneb 2013. aastal muudetud tarbijaõiguste kaitse seaduse selge töö. Lisaks toimib tõhusalt monopolidevastane seadusandlus, mida omakorda reguleerivad mitmed läbimõeldud õigusaktid.
Logistiline juht
Posti Finland Economy on suurim Soome ettevõte, mis on spetsialiseerunud mitmesuguste kaupade ja kaupade käitlemisele ja saatmisele. See ettevõte teeb koostööd vedaja Yanweniga. Alates 25. märtsist 2015 on Posti Finland Economics kaasatud soovitatavate kohaletoimetamisviiside loendisse Aliexpressi ühes populaarseimas kauplemiskohas. Sait soovitab seda kättetoimetamisviisi kauba saatmiseks alla 7 dollari. Posti Finland Economy abiga on ostetud kaupade jälgimine kiire ja selge. Operaatoril on lai oma punktide võrk, kus kliente teenindatakse peaaegu koheselt ja samal ajal kvaliteetselt. Lisaks pakub “FAST Finland Economy” oma klientidele (nii era- kui ka äriklientidele) üsna palju võrguteenuseid, mille leiate üksikasjalikumalt ettevõtte ametlikult veebisaidilt.
Pangandus ja kindlustus
1. jaanuari 2015 seisuga on Soomes registreeritud 291 finantsasutust. 279 on pangad, 11 on investeerimisfondid, kaks neist on elektroonilised (alates 2014. aastast on need seadusemuudatuste tõttu eraldatud eraldi kitsa grupina).
Soome suurim pank on OP-Pohjola Grupp, millel on 450 filiaali ja kus töötab 12, 3 tuhat inimest. Teisel kohal on pank nimega Nordea Pankki Finland Plc, mille töötajad on 7, 4 tuhat inimest.
Riigi kogu finantssüsteemi peamine lüli on spetsialiseerunud ja kommertspangad. Muide, Soome on elanike arvu osas ühe finantsasutuse kohta ühemõtteline juht kogu Põhja-Euroopas. See näitaja on 15 tuhat inimest pangaühiku kohta.
Väärib märkimist, et üsna negatiivsed suundumused majandussektoris viisid kogu pangasegmendi varade vähenemiseni. Finantsasutuste kogumaht Soomes ulatus 1. jaanuaril 2016 Soomes pisut enam kui 684 miljardi euroni, mis on peaaegu 3% vähem kui 2015. aasta sama näitaja. See langus toimus seetõttu, et paljude Euroopa laenuvõtjate laenude maht vähenes.
