Heraldika kui teadus aitab ajalool säilitada mälu faktide ja minevikusündmuste kohta. Tänu embleemidele saame õppida tundma erinevate territoriaalsete ühenduste arengu iseärasusi ja Vene riigi kuulsate esindajate saatust.
Vapp kui ajalooline allikas
Vapp on oluline identifitseeriv ikoon ja sümboolne märk, mille kaudu edastatakse riigi, linna, klanni ajalugu. Sõna "vapp" ise pärineb poola sõnast, mis tõlgiti "pärand".
Vapi valikuline osa on pilt kohustuslikul osal - kilp. Tegelikult on pilt embleem, kuid embleemi ennast ei saa embleemiks pidada, kuna see salvestab põlvest põlve edastatud teavet, mis on muu hulgas seotud traditsioonidega.
Belgorod - ajalooga linn
Linna sündi seostatakse kindlustusega, mida nimetatakse Põhja künkaks, mis tekkis Vyazelitsa jõe suudme lähedal (Põhja-Donetsi kallastel) X sajandil. Kriidiajastu mäel tekkis savist asula, mis kaitseb veeteede kaudu sisemaale liikuvate vaenlaste eest.
Kivikindlus püstitati 16. sajandil tsaar Fedor Ioannovitši käe all asunud savist asulakohta. Ja XVII sajandil püstitati Krimmi tatarlaste rünnakute eest kaitsmiseks võimsam kaitseministeerium - Belgorodi pügalajoon. Liini territooriumile kerkis Belgorodi linna ajalooline osa.
XVII sajandi keskel asutati Belgorodi territooriumile Suur Belgorodi jalaväerügement. Selle rügemendi eesotsas pandi Grigori Grigorjevitš Romodanovski. Belgorodi jalaväerügement andis hindamatu panuse Poola ja Rootsiga toimunud sõjaliste kokkupõrgete, sealhulgas Peeter I juhitud 18. sajandi alguse sõjaliste operatsioonide tulemustesse.
XVIII sajandi esimesel poolel, nimelt 1727, muutus Belgorod provintsi keskuseks, mis sai ka nimeks Belgorod. Ja sajandi keskpaigas (pärast tulekahju) ehitati linn peaaegu täielikult ümber ja sellest sai Venemaa oluline tööstus- ja kultuurikeskus. Just Belgorodi kaudu ulatusid maismaateed lõunast Peterburi ja Moskvasse. Neid teid pidi sõitsid ka keiserlikud isikud.
2007. aastal omistati Venemaa Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Vladimirovitš Putini dekreediga linnale sõjaväelise linna tiitel panuse eest Venemaa rahva võidule fašismi üle. Olles 1942. aastal okupeeritud, linn mitte ainult ei elanud, vaid ka võitles: selles töötas maa-alune organisatsioon ja ümbritsevatesse metsadesse loodi partisanide üksused.
Kõik need ajaloolised faktid kajastuvad vapi kujutisel.
Belgorodi vapp: moodustamine
Tasuks teenete eest isamaale Põhjasõja aastatel ja võidu eest Poltava lähedal andis Peeter I Belgorodi jalakäijate rügemendile plakati, millel ilmuvad esmakordselt kahepäine kotkas ja lamav lõvi. Aja jooksul said need pildid Belgorodi sümboliks ja said linna vapi osaks.
Neil olid aga eelkäijad. Juba 1712. aastal oli Peeter I dekreedi kohaselt vaja mitut rügementi, mille hulgas oli ka Belgorod, omaenda vapi väljatöötamiseks. Neid vappe oleks tulnud kujutada rügemendi plakatitel. Nii valiti Belgorodi rügemendi jaoks siis lendava kahepealise kotka ja jooksva lõvi pilt. Hiljem lõvis vapil näeme valetamas. Samal ajal muutus ka vapi semantiline embleem: esiteks tähendas rügemendi vapil olev lõvi Rootsi lüüasaamist ja kotkas Venemaa võitjaks, hiljem hakkas valetav lõvi sümboliseerima Vene armee sõjalist jõudu.
Belgorodi vapp kinnitati 1730. aastal. See juhtus tänu linna esimesele kubernerile, vürst Juri Jurjevitš Trubetskojele.
Belgorodi ajalooline vapp: kirjeldus
Embleemiks oli prantsuse kujuga kilp, millel oli hõljuva kuke kujutis, hiljem kuldne ühepäine kotkas, kellel kätes vägi ja skept - keiserliku Venemaa sümbol - ja lamav kuldne lõvi. Viimast pilti saab tõlgendada kahel viisil: nii Rootsi võidetuna Põhjasõjas kui ka Venemaa armee, lüües Rootsi armee oma jõu, julguse ja jõuga.
Kilbi väli on jagatud kaheks osaks: alumine on rohelise värvi maa, mis tähendab elujõudu, igavest olemasolu, õitsengut, linna arengut, küllust; ülemine - taevas - sinine, sümboliseerides tarkust ja vaikust, ilu ja ülevust. Kõik need tähendused on kuidagi seotud Belgorodi rügemendi sõjakate aastate vaprate tegude ja linna enda ajaloolise arenguga.
Belgorodi 300. sünniaastapäeval saab linnavapp uue ilme: sinisel prantsuse kilbil on tagajalgadel seismas kuldne lõvi, mille suust torkab silma sarlakike, lõvi kohal hõljub valge (hõbedane) ühe peaga kotkas. Paremal (vapi jaoks) ülemises nurgas, valge ristkülikukujulisel väljal, on Püha Andrease Ordu ordu sinine diagonaalne sinine pael ja sellel on kolm tuviga sarnast lendavat lindu. Kilpi kroonib kolmeharuline tornkroon, mis on tõenäoliselt hõbedane, ja põimitud punase aknaga, tõenäoliselt Aleksandrovskajaga. Lisaks pannakse kilp kahele ristunud kuldhaarale.
