Li Xi Tsin on väljamõeldud piloot, kes hävitas Hiinas Jaapani lennukid, samuti Vietnami ja Korea sõja ajal ameeriklaste pommitajad. Eelkõige räägime Korea, Jaapani-Hiina ja Vietnami sõdadest. Korduvalt sai temast nalja, laulude, klassikalise sõjaväe folkloori kangelane. Selles artiklis räägime selle ilmumise ajaloost, olemasolevatest legendidest, võimalikest prototüüpidest.
Kirjeldus
Piloot Li Si Tsyn ilmub armee folklooris esmakordselt 20. sajandi 50. aastate paiku. Tema nimi on omamoodi vene perekonnanime Lisitsyn kirjandus, mis on ümber kujundatud Ida-Aasia viisil.
Li Xi Tsyni kasutatakse hiina nimena, mis pole iseloomulik ei Vietnamile ega Koreale. Folkloorist järeldub, et see kangelane koputab Vietnami kohal taevas Ameerika ameeriklase piloodi. Vietnami sõnul tulistasid nad oma kaasmaalase ohvriks langenud vaenlase maha, kuid enamus allikaid osutab, et piloot Li Si Tsin räägib vene keelt.
Välimuslugu
Tõenäoliselt on selle legendi ilmumise ajaloo juured 1938. aastal, kui Nõukogude juhtkond otsustas Jaapaniga vastasseisus anda Hiinale sõjalist abi. See oli Sino-Jaapani sõda, mis kestis 1937 - 1945, kuni impeerium täielikult loovutati.
On tähelepanuväärne, et diplomaatilistel põhjustel seda abi meedias ei kajastatud ja seda ei reklaamitud. Samal ajal ilmus aastatel 1939 ja 1940 kaks raamatut, mis kirjeldasid Nõukogude sõjaväe tegevust Hiina territooriumil. Üks nimetati Hiina tiibadeks. Sõjaväelise piloodi märkused omistati kapten Wang Xile ja teine Fyn Yu-ko autoriks Hiina pilootide märkmetele.
Tegelikult kirjutas esimese Nõukogude ajakirjanik-internatsionalist Juri Aleksandrovitš Žukov ja teise oli teine ajakirjanik - Juri Mihhailovitš Korolkov. Kõik nendes raamatutes nimetatud Nõukogude piloodid olid aretatud hiina nimede all. Näiteks Wang Yu-shin, Li Xi Tsun, Hu Be-nho. Nii määrati Vanyushin, Lisitsyn, Gubenko.
Armee rahvaluule arendamine
Naljad selle väljamõeldud tegelase kohta armee folklooris ilmusid 50ndatel. Selle põhjuseks oli Nõukogude Liidu järjekordne varjatud osalemine relvastatud konfliktides teiste riikide territooriumil. Siis meenusid neile Li Si Tse.
Nõukogude sõjaliste ekspertide kohalolek varjas end. Nende osalemist sõjalistes kokkupõrgetes ja ka reaalsetes õhulahingutes pole kunagi ametlikul tasemel kinnitatud. Samal ajal olid piloodid ise, kes kuulusid Korea Nõukogude õhukorpusesse, mitteavaldamise tellimuse alla. Samal positsioonil olid ka sõjalised nõunikud, kes nõustasid nende parteide rahvusarmeed, kes toetasid Nõukogude juhtkonda.
Näiteks Korea territooriumil lahingutes osalenud Nõukogude Liidu kangelane Ivan Kozhedub ütles kolmel korral, et sellel perioodil oli tal varjunimi Krylov. Samal ajal tuletas ta meelde, et kogu see maskeering oli rakendatav ainult rahulikus keskkonnas. Tõelise lahingu saabudes unustasid kõik kohe varjunimed ja vandenõu, viidates üksteisele pärisnimedega.
Mälestused Pepeljajevist
Nõukogude Liidu kangelase Jevgeni Pepeljajevi, kes osales ka Korea sõjas, meenutuste kohaselt lendasid Nõukogude piloodid Korea identifitseerimismärkidega Hiina vormiriietuses. Kozhedub ise valis välja nii neid, kellel oli rindejoone kogemusi, kui ka neid, kes olid hävitaja MiG-15 suurepäraselt õppinud. Piloodid olid riietatud Hiina vabatahtlike näol, välja anti dokumendid, millele olid kirjutatud hiinlaste nimed ja perekonnanimed, sealhulgas Li Xi Qing.
Need meetmed võeti nii, et Nõukogude sekkumine ei põhjustaks ÜRO ja kogukonna proteste ega hukkamõistu.
Hiljem sõjaväe memuaaridest sai teada, et aja jooksul sai piloodi Li Si Qingi nimi moes ja laialt levinud hüüdnime suurele osale Kesk-Aasia sõjaväelastest. Eriti on see öeldud Andrei Petukhovi raamatus “Teenistuse mälu”, Boris Kudajevi memuaarides “Tõlkijad”.
Fantoom
Aja jooksul ilmus Nõukogude laul Lee Si Tse kohta. Selle autor jäi tundmatuks. Ta oli pühendatud Vietnami sõjale.
See töö põhineb kuulujuttudel meie pilootide osalemise kohta vaenutegevuses Põhja-Vietnami poolel. Nõukogude Liit kinnitas kaudselt sõjalise-tehnilise abi osutamist liitlastele alates 1965. aastast, kuid eitas kategooriliselt täistööajaga sõjaväelaste otsest osalemist vaenutegevuses. Nõukogude juhtkonna avalduse kohaselt oli kaasatud ainult õhutõrje raketisüsteemid.
Piloot Li Si Tsõni laulu "Phantom" üksikasjaliku uurimise viis läbi filoloog ja ajakirjanik Rustam Fakhretdinov, kes pani endale nime tänapäevase rahvalaulu folkloori teostel.
Fakhretdinov kirjutab, et selle laulu kuulumine tänapäevasesse folkloori on ilmne, kuna ükski selle esitaja pole kunagi luule autoriks ametlikult kuulutanud. Sel juhul on selle rakendamiseks vähemalt viis võimalust.
Laulu juured
Filoloog usub, et üks selle variantidest loodi hiljemalt 70-ndatel, kuna (Fakhretdinovi sõnul) kasutati kompositsioonis algselt 20-ndate aastate vargade tänavaballaadi motiivi “Gop koos hammustusega”.
Vietnami piloodi Li Xi Tsyni kohta esitatud laulu esitas kõige laiemalt vene rokkbänd Chizh & Co. Arvatakse, et see sai väga populaarseks tänu sellele, et autor töötas ümber Sergei Tšigrakovi ja tema meeskonna tehtud originaalse rahvamotiivi.
Esimene kuulsuse laine jõudis lauluni "Phantom" palju varem, vahetult pärast Vietnami sõja lõppu.
Nõukogude ja Vene roki osatäitjad andsid talle teise elu. Isegi enne Tšigrakovi esitasid seda teised samas suunas tegutsevad rühmitused. 1989. aastal ilmus Yegor Letovi projekti "Kommunism" raames albumil laul "Phantom" nime all "Summer It Bee", seejärel salvestas samanimeline pala Cherry Orchardi grupp. See juhtus 1993. aastal.
Chizhi esitatud laulu Phantom kuulsaim versioon ilmus 1996. aasta albumil Erogenous Zone.
Kompositsiooni sisu
Kuna laul on rahvapärane, on selle sisul mitu varianti. Enamik inimesi teab Chigrakovi versiooni, mis räägib Ameerika piloodist, kes piloteerib pommitajat Phantom.
Töö tekstist järeldub, et ameeriklane on Vietnami sõja ajal lahingumissioonil. Ta lendab Tai territooriumilt, suundudes Põhja-Vietnami. Eelkõige saab seda hinnata selle tsitaadi abil:
Minu tee on raske ja kauge, mu Phantom tormab itta.
Samal ajal kohtub Ameerika hävitaja vastasega, kes raketi lööb ühe selle mootoriga. Piloot väljub edukalt ja kohe pärast maandumist ta tabatakse. Ta tuuakse ülekuulamisele, kus ta tunneb huvi, kes oli mees, kes ta välja koputas. Vietnami väitel oli see üks nende pilootidest:
Meie piloot Li Si Qing lasi teid maha.
Ameeriklane tõrjub selle väite ära, väites, et kuulis raadio teel kahe piloodi vahelisi venekeelseid kõnelusi:
- Kolya, vajuta ja ma kaan! - Vanya, löö ja ma kaan!
Sellest teeb ta vastava järelduse, mis kerkib iseenesest:
Vene äss Ivan viskas mu välja.
Väärib märkimist, et nimi Li Xi Qing ise, mis on kooskõlas vene perekonnanimega Lisitsyn, on hiina, mitte vietnami keel. Põhimõtteliselt kasutatakse seda naljades, kui soovite luua Korea sõja ajal Nõukogude piloodi kollektiivse pildi. Väärib märkimist, et Hiina-Jaapani sõja ajal kutsusid kodumaised vabatahtlikud lendurid end peamiselt Wang Yu Shiniks.
Selle tulemusel võime järeldada, et Nõukogude pilootide tegelik osalemine Korea sõjas on segatud laialt levinud kuulujuttudega meie lendurite osalemise kohta Vietnami õhulahingutes. Sellel pole aga ametlikke faktilisi tõendeid.
Laulu valikud
Sellel muusikalisel teosel on mitu varianti, mis erinevad üksteisest (mõned rohkem ja teised vähem). Näiteks variant "Lähis-Ida", milles tegevus toimub Iraagi ja Iisraeli vahelise väljamõeldud konflikti ajal. Siin on üks tsitaatidest:
Bagdad asub kaugel all.
Tõenäoliselt ilmus ta mitte varem kui 70ndate lõpus. Selle võib järeldada tõsiasjal, et laul viitab hävitajale Kfirile. See on Iisraeli lennuk, mis oli ehitatud Ameerika mootoritele.
"Saksa" variant
On olemas nn saksakeelne versioon, milles kirjeldatakse saksa piloodi nimel Esimese maailmasõja ajal lahingut läänerindel. Antud juhul räägime Venemaa vägedest, kes saadeti Prantsusmaale võitlusesse Saksamaa vastu.
See valik loodi revolutsioonieelse stiili ja õigekirja reeglite järgi. Suure tõenäosusega tekkis see 2015. aastal.
