Chell Stefan Leuven on üks Rootsi poliitikutest. Ta oli IF Metalli ametiühingu esimees, samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees. Hiljem, 2014. aastal, pärast Rootsi peaministri Palme tagandamist, valiti ta riigi 43. riigiministriks. 4 aasta pärast valiti ta tagasi sellesse ametisse.
Elulugu
Chell Leuven sündis 21. juulil 1957 Stockholmi lähedal alevikus. Mõni kuu pärast sündi saadeti ta lastekodusse, sest tema vanemad ei suutnud kolme last korraga toita.
Hiljem võttis tulevase Rootsi peaministri vastu Sunnersta pere. Leuveni tegelikul emal oli seadusest tulenevalt õigus võtta oma lapse hooldusõigus, kuid seda ei juhtunud. Stefani uus isa oli tavaline metsatööline ning ema tegeles puuetega inimeste ja vanurite abistamisega.
Esimesed teadmised hakkas Leuven saama keskkoolis, kus õppis 9 aastat. Seejärel võttis ta majanduse kursused, pärast mida otsustas minna teadusinstituuti, kuid pooleteise aasta pärast saadeti ta sealt madala akadeemilise tulemuse tõttu riigist välja.
Pärast instituudist väljasaatmist saadeti Leuven teenima Jämtladi lennunduslaevastikku, kus ta töötas ka eraviisiliselt. Naastes sai Stefan tööd keevitajana väikeses Ornskoldsviki tehases. Mõne aja pärast liitus ta ametiühingugrupiga, kus ta toetas töötajate õiguste kaitset.
Hiljem liitus Leuven Rootsi Metallitöötajate Liiduga, kus tema põhifunktsioon oli rahvusvaheliste läbirääkimiste pidamine. 2001. aastal valiti ta organisatsiooni asepresidendiks ja neli aastat hiljem IF IF liidu esimeheks.
Poliitiline karjäär
2006. aastal liitus Chell Leuven Šveitsi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Kui partei esimees Hokan Yuhol tagasi astus, teatati Stefanile, et tema kandidatuur valitakse järeltulijaks. Juba 27. jaanuaril 2012 sai temast erakonna uus esimees.
Uuele kohale astudes väljendas Stefan kohe oma kavatsusi tööstuse ja innovatsioonipoliitika arendamiseks. Ta toetas ka aktiivse ettevõtluse arendamise ideid. 1. mail 2013 teatas Leuven oma esimesel ametikohal uuel ametikohal oma ideest luua innovatsioonipoliitika nõukogu.
Esimestel Leuveni Euroopa Parlamendi valimistel said sotsiaaldemokraadid umbes 24% häältest - tulemus oli küll kõrgem, kuid ei erinenud siiski palju 2009. aasta eelmiste valimiste tulemustest. Kahjuks oli ka häälte protsent madalaim, nagu eelmistel valimistel.
Hääletamine
Stefan Levini Rootsi peaministriks nimetamise hääletuse ajal jagunesid hääled järgmiselt:
- “Sest” - Riksdagi 132 saadikut.
- Vastu - 49.
- Erapooletuid - 154.
- Koosolekult puudu - 14.
Ajakirjanike sõnul on kõik Stefan Leuveni vastu hääletanud 49 koosolekul osalenud Demokraatliku Partei saadikud.
Alliansi saadikud, nimelt konservatiivid, tsentristid, rahva liberaalid ja kristlikud demokraadid, väljendasid selles küsimuses neutraalset seisukohta (hääletamisest hoidusid), kes näitasid, et nad on nüüd opositsioonis.
