Kui ebameeldiv on albaanlaste jaoks, kuid nende kodumaa on alati olnud nagu ajalugu ja geopoliitika. Selle oleku väga "elulugu" ei saa aga kuidagi rahulikuks nimetada. Kihutavad kired ei aita kaasa demokraatlikule süsteemile, mille tunnusjoon on eesistujariik. Albaanias ilmus presidentuur alles eelmise sajandi viimasel kümnendil.
Orjuse juhtmõtetes
Shkiparezil (albaania keeles Albaania isanimi) polnud sajandeid oma riiklust. Välja arvatud muidugi Rooma poolt vallutatud iidne Illyria. Veelgi enam, kui oleks olnud riigimoodustisi, oli keeruline neid iseseisvaks nimetada. Rooma, siis Bütsantsi impeeriumi, Bütsantsijärgsete linnriikide, seejärel Serbia ja Bulgaaria vürstiriikide ja kuningriikide võim, seejärel Veneetsia alistamine ja Ottomani impeeriumi näiliselt igavene ikke. Milline demokraatia see on?
Demokraatia alge
Ent Ottomani impeeriumi lagunemine Esimese maailmasõja lüüasaamise tagajärjel võimaldas riigi praktiliselt rahumeelse vabastamise. Tegelikult oli Albaania esimene juht 1912. aastal Ismail Kemali, kes tegi Ottomani impeeriumis poliitilise ja administratiivse karjääri. Tal ei olnud presidendi tiitlit, kuid tegelikult oli ta üleminekuperioodil peaministrina.
Kuninga president
Esimeste demokraatlike valimiste tulemusel sai Ahmet Zogu Albaania esimeseks presidendiks. Albaania eliidi esindaja, kelle veenides voolas Albaania poollegendaarse kangelase Shkenderbey sinine veri. Shkenderbeyl endal küll trooni polnud, kuid ilmselt pööras ta veri järeltulija pead, kes arvas, et tema isikus olev monarhia oleks Albaania õnnistuseks. Esimene Valge Valge kaardiväe ohvitseride abiga tegi esimene president sõjaväelise riigipöörde ja temast sai esimene ja ainus albaanlaste kuningas. Sellegipoolest hinnatakse Zog the First'i tegevust positiivselt. Riigisisesed poliitilised tülikad vähenesid ja moodustati selge arenguprogramm, mida rakendati. Albaania monarhia lõppes paraku Itaalia okupatsiooniga.
Võimul olevad kommunistid
Teise maailmasõja ajal sai Albaania kommunistlik partei riigi kõige aktiivsemaks ja aktiivsemaks poliitiliseks jõuks. Just tema moodustasid partisanide üksused, mis järk-järgult omandasid armee struktuuri. Itaallaste ja sõjast lahkunud sakslaste positsiooni hoidma tulnud sakslaste väljasaatmisega tulid kommunistid riigis loomulikult võimule. Konflikt Nõukogude Liiduga sundis kommunistlikku parteid ümber nimetama Tööparteiks, mille juhiks Rahvuskogu esimehe tiitliga sai riigipea. Neid oli ainult kolm. Kaks esimest on väga lugupeetud inimesed. Ja teine - Haji Lesha - läks rahvuskangelasest inimsusevastaste kuritegude eest vangi mõistetud eluga, kuna temast sai mingisugune Nõukogude Beria (fotol Lesha allpool oma kaaslaste seas).
Kolmas, Ramiz Aliya, oli ka demokraatliku Albaania esimene president ja iseenesest oli kommunistlike sotsialistide katse võimul püsida.
Harmoonia otsimisel
Albaania keeruline majanduslik ja sotsiaalne olukord ei võimalda riigil kõiges tasakaalu leida. Pärast riigis aset leidnud tõsiseid rahutusi, mis viisid poliitilise kursi muutuseni, vahetavad presidendid üksteist, vaheldumisi peamiselt "demokraadi - sotsialisti" järjekorras. Riigis täieliku elu kehtestamine ei ole parem ega vasak. Nüüd on võimul mõõduka sotsialistliku partei esindaja.
Presidendinimekiri
| Eesnimi | Eluaastad | Valitsema | Pidu | Presidendieelne ja presidendijärgne karjäär |
| Ahmet Zogu | 18/10/1895 - 04/09/1961 | 1925-1928 | Monarhiliste vaadetega erapooletu | Kellele: Mati kuberner, Shkoderi kuberner, Albaania siseminister, Albaania sõjaminister, Albaania peaminister. Pärast: korraldas sõjaväelise riigipöörde ja andestas võimu albaanlaste kuninga tiitliga. |
| Ramiz Aliya | 18.10.1925 - 7.10.2011 | 1991-92 | Sotsialistlik partei | Enne: Albaania Rahvusassamblee kolmas esimees, Albaania Tööpartei keskkomitee esimene sekretär. |
| Sali Berisha | 15.10.1944 | 1992-97 | Demokraatlik partei | Saajale: Demokraatliku Partei juhile. Pärast: Albaania ministrite nõukogu esimees |
| Recep Meidani | 17.01.1944 | 1997-2002 | Sotsialistlik partei |
Enne: Tirana ülikooli loodusteaduskondade dekaan, keskvalimiskomisjoni juht, presidendinõukogu liige, Albaania inimõiguste nõukogu esimees, sotsialistliku partei peasekretär. |
| Alfred Moyciu | 01.01.1929 | 2002-07 | Demokraatlik partei |
Enne: Albaania kaitseministri asetäitja, Albaania kaitseminister, Albaania kaitseministri nõunik, Albaania-Põhja-Atlandi ühingu sõjaeelse bloki president. Pärast: Euroopa sallivuse ja vastastikuse austamise nõukogu liige |
| Bamir Marsh | 1954/24 | 2007-12 | Demokraatlik partei |
Enne: Albaania põllumajandus- ja toiduminister, Albaania assamblee liige, Demokraatliku Partei aseesimees, Tirana jalgpalliklubi aupresident. |
| Buyar Nishani | 29.06.1966 | 2012-17 | Demokraatlik partei |
Kellele: Albaania siseminister, Albaania justiitsminister. |
| Ilir Meta | 24.03.1969 | aastast 2017 | Sotsialistlik integratsiooniliikumine |
Enne: Albaania ministrite nõukogu esimees, Albaania välisminister, Albaania Rahvusassamblee spiiker, integratsioonipartei Sotsialistliku Liikumise asutaja ja juht. |
Elukoht
Albaania presidendi residents asub pealinnas Tiranas.
Kuni demokraatlike aegadeni täitsid Albaania iseseisva riigina juhi ülesandeid järgmised inimesed.
Albaania peaministri kohusetäitja
| Eesnimi | Eluaastad | Valitsema | Pidu | Karjäär (enne ja pärast) |
| Ismail Kemali | 01/16/1844 - 01/24/1919 | 1912 - 14 | Erapooletu | Enne: mitmete Ottomani impeeriumi Balkani linnade kuberner, Beiruti kuberner, Ottomani Rahvuskogu esimees, Albaania iseseisvusdeklaratsiooni algataja. |
Albaanlaste kuningas
| Eesnimi | Eluaastad | Valitsema | Pidu | Karjäär (enne ja pärast) |
| I Zog (Ahmeti Zog) | 18/10/1895 - 04/09/1961 | 1928 - 39 | Erapooletu | Saajale: vaata presidendid. |
Albaania Rahvusassamblee presiidiumi esimees (sotsialistlik periood)
| Eesnimi | Eluaastad | Valitsema | Pidu | Karjäär (enne ja pärast) |
| Omer Nishani | 5.02.1887 –26.05.1954 | 1946-53 | Albaania Tööpartei | Adressaadile: antifašistliku nõukogu juhile, Albaania välisministrile. |
| Haji Lesha | 19.10.1913 - 01.01.1998 | 1953-82 | Albaania Tööpartei | Enne: Albaania riikliku vabastusarmee ülem, autasustatud rahva kangelasega, Albaania siseminister. Pärast: mõisteti eluaegseks vangistuseks inimsusevastaste kuritegude eest, vabastati tervislikel põhjustel. |
| Ramiz Aliya | 18.10.1925 - 7.10.2011 | 1982-1991 | Albaania Tööpartei | Vaata presidentidest. |
