Kim Hyun-jik (1894-1926) oli "igavese presidendi" Kim Il-sungi isa, Chen Ili vanaisa ja Korea Demokraatliku Rahvavabariigi praeguse juhi Kim Jong-uni vanaisa. Kasvas vaeses Korea patriootide peres, temast sai riikliku vabastusliikumise juht ja innustaja.
Elulugu
Kim Hyun-jik on Korea Jaapani-vastase rahvusliku vabastusliikumise silmapaistev juht. Ta oli tulihingeliste patriootide Kim Po Hyuni ja Ri Po Ik vanim poeg. Sündinud Mangendes, Namris, Kofiongis, Tedongi maakonnas Lõuna-Pyeongangi provintsis (kaasaegne Mangendon-dong, Mangende maakond, Pyongyang).
Ta kasvas üles ja sai oma vanematelt isamaalise kasvatuse, oli nende revolutsioonilise mõju all.
Kooli aktivist
Pyongyangi keskkoolis õppides korraldas Songsil Kim Khenjik õpilaste streigi.
Pärast Songsili kooli lõpetamist võttis ta aktiivselt osa Jaapani sissetungijate vastases vabastusliikumises. Samal aastal arreteeriti ta ja kolmeks aastaks vangi. Pärast vabastamist läks ta salaja Mandžuuriasse, et jätkata Jaapani-vastases liikumises osalemist.
Jõuline tegevus
1912. aasta suvel lahkus Kim Khenjik kodust Põhja-Phengangi, et juhendada noori ja õpilasi. Ta külastas Osani kooli Jeonjus, Shinsongi kooli ja Posini kooli Soncheonis.
Ta reisis ka Pyongani ja Hwanhe provintsi põhja- ja lõunaprovintsidesse, rääkimata Pyongyangist, kogudes mõttekaaslasi ja viies läbi elanikkonna seas aktiivset Jaapani-vastast teavituskampaaniat.
Pärast keskkooli lõpetamist keset kursust alustas ta oma karjääri revolutsionäärina. Mangdendis asuva Songhwa kooli õpetajana viis ta läbi isamaalisi kasvatustegevusi, lähtudes Ülima eesmärgi ideest. Ta pühendus mõttekaaslaste koondamisele ja masside harimisele mitmes Korea piirkonnas, jõudis Hiinasse Jiangdaosse ja Shanghaisse, et võtta ühendust iseseisvusvõitlejatega ja tutvuda sealse iseseisvusliikumise olukorraga.
Koolitöö
1916. aasta märtsi keskel kolis Kim Khenjik oma revolutsioonilise tegevuse keskuse Lõuna-Phengani provintsis (nüüd Ponghwari) asuvasse Naedongi, Tongsami, Kangdongi maakonda. Jaapani-vastase riikliku vabastamisliikumise kasutuselevõtu ambitsioonikate plaanide realiseerimise ajal õpetas ta seal Mensini koolis, koolitas nooremat põlvkonda ja valmistus põrandaaluse revolutsioonilise organisatsiooni loomiseks.
23. märtsil 1916 toimus Myongsini kooli avatseremoonia. Sellel pidas Kim Hyun-jik kõne, milles ta rääkis vajadusest ühendada jõupingutused riigi tagasipöördumiseks. Just sel eesmärgil tuleks lapsed kooli saata, et nad saaksid hariduse, tänu millele nad õpivad oma emakeelt, saavad ühiskonna liikmeks ja tunnevad armastust oma riigi vastu.
Temast sai õpetaja, kuna uskus, et noorema põlvkonna haridus on Jiwoni idee elluviimise üks olulisemaid viise.
Silmapaistva õpetajana uskus ta kindlalt, et võitlus riigi, aga ka selle tõusude ja mõõnade taastamise nimel sõltub noorte põlvkondade haridusest.
Rahvuslik vabastamisliikumine
23. märtsil 1917 Pyongyangis lõi Kim Hendjik Korea Rahvusühenduse. Oma tegevust laiendades asutas ta sellised legitiimsed massiorganisatsioonid nagu kooli- ja maaühistud, pannes sellega tugeva aluse Jaapani-vastasele võitlusele.
Jaapani politsei arreteeris ta 1917. aasta sügisel ning ta vangistati koos veel 100 Korea Rahvusliku Ühingu liikmega Pyongyangi vanglas, kus ta otsis võimalusi Jaapani-vastase riikliku vabastusvõitluse edasiarendamiseks.
Vanglast vabastatud 1918. aasta sügisel kolis ta Korea põhjapiiri tsooni Chungangi ja sealt edasi Hiinas Fusongis Changbai maakonnas Badogou asuvasse Linjiangi, kus ta töötas energiliselt Jaapani-vastase riikliku vabastusliikumise uue tõusu esilekutsumiseks.
Tema pingutuste tulemusel muutus see liikumine natsionalistist proletaarlasteks, relvastatud võitlus intensiivistus veelgi ja saavutati iseseisvusliikumise organisatsioonide ühtsus, mis võitlesid erinevates kohtades eraldi.
Ta suri 5. juunil 1926 Jaapani imperialistide piinamise ja haiguse tagajärgede tagajärjel.
