Põhja-Osseetia lagedates kohtades on püha koht, mida nimetatakse Khetagi saluks. Kõik osseedid teavad tema kohta legendi, kuna ta on isade juurest laste juurde kolinud mitusada aastat. Raske on öelda, kui tõene see lugu on, kuid kõik peaksid seda kuulma. Lõppude lõpuks pole sellist imelist imet õigeusu maal pikka aega juhtunud.
Khetaga Grove: legend kõigutamatu usuga mehest
Kunagi elas Bolshoy Zelenchuki jõe lähedal alani hõim. Prints Inal valitses neid, range mees, kuid õiglane. Tal oli kolm poega: Beslan, Aslanbeg ja Khetag. Lapsepõlvest pärit vennad võistlesid omavahel, sest kõik tahtsid isa silmis saada tõeliseks meheks. Kuid isegi siis ei ületanud nad kunagi piiri, jäädes tõelisteks vendadeks.
Paraku ei olnud sellel maal kaua rahu. Naabermaadest tuli neile uus usund - islam. Ja kiiresti unustasid inimesed õigeusu usu, valides enda jaoks teistsuguse tee. Ja ainult Khetag jäi vanadele traditsioonidele truuks, tahtmata tunnistada teist õpetust. Pealegi üritas ta oma rahvaga mõtiskleda, kuid nad said ainult tema peale vihaseks.
Nähes inimeste nördimust, ajas Inal poja oma maalt minema, käskides tal mitte enam tema ette ilmuda. Vendade osas toetasid nad tema isa ja unustasid peagi Khetagi olemasolu. Pärast seda ei saanud noormees enam kodumaale jääda ja otsustas selle lõpuks lahkuda.
Khetagu ime fenomen
See oli tema vaenlaste südames rahutu ja nad otsustasid tappa omakasupüüdmatu kristlase, et ülistada Jumalat. Nad said Khetagist kiiresti järele, kuna ta ei kahtlustanud otsest ohtu. Kuid noore sõdalase peatamine polnud nii lihtne, eriti truu hobuse seljas.
Nähes tugevamaid vaenlasi, kiirustas Khetag lähimasse metsa. Ainult seal sai ta neid ükshaaval rünnates kontrollida. Paraku olid kaugel puud veel ja ratturid tulid juba tema lähedale. Veel natuke - ja ta oleks olnud ümbritsetud ning siis poleks isegi sõdalase oskus teda päästnud.
Ja siis kostis metsast häält: "Siin, Khetag, pigem tule siia!" Noormees ei näinud, kes teda kutsus, kuid tajus selle hääle imelist jõudu. Khetag hüüdis uriini: "Kui mul pole metsas aega, siis las ta tuleb minu juurde!" Tema mets kuuletus ja ümbritses hetkega Khetagi salu läbitungimatu puuseinaga. Imede ime vaenlased ehmusid, pöördusid ja jooksid minema.
Saladuslik päästja
Noormees vaatas ringi, sai aru, et tagaajamist enam pole ja asus oma päästjat otsima. Ja siis ilmus suur Uastirdzhi (paremini tuntud kui Püha George), kõik riietatud eredasse valgusvoolu. Ja ta ütles vaiksel häälel: "Teie pääste on tasu teie usu eest, nii et pidage seda meeles ja jätkake Jumala sõna kandmist inimestele."
Khetag elas suure tõe mõistmiseks veel ühe aasta metsas. Siis kogus ta oma asjad ja läks Narni külla. Aastate jooksul sai noormees veelgi tugevamaks ja sai vääriliseks abikaasaks ning tõi maailma suurepärased järglased, keda tuntakse Khetagurovidena.
Suure kangelase mälestus
Khetagi salu ajaloost on saanud Osseetia rahva tõelise usu sümbol. Sellepärast on juba ammu tavaks seda edastada isalt pojale, nii et suure kangelase mälestus elab igavesti. Lisaks on Khetagi salust saanud palverännakute koht, kuhu kogunevad usklikud kogu Osseetiast.
Inimesed usuvad, et St. Uastirdzhi säilitab selles metsas ka tänapäeval rahu. Seetõttu austavad kõik palverändurid kombeid ja seadusi, mida Khetagi salu hoiab. Legendi kohaselt on peamine reegel kogu massiivi terviklikkus. See tähendab, et metsas ei saa midagi rikkuda, rääkimata sellest, et viia ta väljapoole: olgu see siis kuiv oks või väike tammetõru.
Ka Khetaga Grove oli pikka aega naiste jaoks suletud. Teise maailmasõja ajal tulid siia aga kurblikud naised, et paluda Püha Georgi käest kaitset. Pärast seda on seadus neid pehmendanud. Nüüd saavad nad tulla siia pühade ajal, et tänada Uastirdzhi tema eestkoste eest.
