Tuntud fraseoloogilisi ühikuid on mõnikord väga raske tõlgendada, väljend "lamades nagu hall geelistus" pole erand. Neil, kes pole pühendatud vana vene keele keerukusele, on raske aru saada, kuidas gedel (see on kastreeritud täkk) valetada võib, miks see pole hall ega pruun, nimelt hall. Artiklis püüame mõista väljendi tähendust, kes on geeljas ja miks see on hall.
Selle väljendi väärtuse versioonid
Kui noortel palutakse seda fraseologismi selgitada, vastavad paljud, et see on seletamatu ja ühtlane väljend. Miks seostatakse valesid nn hallikaelusega, mitte aga musta rongi, halli kitse või pruuni koeraga? Selle väljendi tähendusest ja päritolust on mitu versiooni:
- Sellel väljendil ei ole täkku (gelding) absoluutselt mingit pistmist, kuid see on seotud 19. sajandil Peterburis elanud Sievers Mehringi nimega, kes sai kuulsaks oma valede ja pettuste poolest. Kuid see väljend oli teada ja laialt levinud maal, üsna kaugel Peterburist. Lisaks leidub seda 18. sajandil vene vanasõnade ja ütlemiste kogudes. See tähendab, et teisisõnu eksisteeris see fraas juba kõnekeeles, isegi enne Mehringi ilmumist.
Frasiologismi päritolu teine versioon on seotud kohapealse tööga. Kündmisel pandi vagu adra või adraga, hobune pidi aga sujuvalt minema. Noorte hobustega probleeme ei olnud ja hallid harjased (kastreeritud hallid täkud) hulkusid sageli (rikkusid vagu). Keeles oli väljendit "tormab nagu hall geelistus" ja mõned filoloogid väidavad, et see oli algne vorm. Kuid aja jooksul on vale konsonantsi abil väljend muutunud ja kaotanud oma algse tähenduse ja loogika.
“Vene keele lühikeses etümoloogilises sõnaraamatus” on võrdlus “peitub nagu hall kollik” aga algversioon, see tähendab algne, ja nad seletavad seda nii: rohelist hobust peeti rumalaks ja tema abiga ei sillutanud talupojad kunagi esimest vagu. Nad olid kindlad, et hall (vana) hobune valetas (vale) selle panemisel. Kuid kirjanik Timofeev B. N. märkab selles versioonis sisemist vastuolu, sest seal on väljend “vana hobune ei riku vagu”, mis selgelt ei vasta vagudest kõrvale kalduva vana (halli) geelitamise ideele.
Variandi "valetamine" või "kiirustamine" pakkus välja Dal V. I., kuid väga ettevaatlikul kujul ütleb ta, et on "väga tõenäoline", et "kiirustades" asendati "valetamisega". Kuid “karjumine” tähendab edasiliikumist, mitte mingitele takistustele tähelepanu pööramist ja sellel tähendusel pole üldse pistmist “valetamise” tähendusega - valetada või vale öelda.
Kolmas versioon, nii vanad hallid täkk-naabrid kui ka noor hobune, nii et ta näib valetavat, pettes noori märareid, valetades neile oma jõu kohta. Selle versiooni poole on Timofeev B.N.
"Lamades nagu hall geelistus": fraseoloogia ja selle tähendus
Sõnastikud annavad selle väljendi tähenduse kohta järgmised selgitused:
- Vene keele fraseoloogilises sõnaraamatus "peitub nagu hall geelistus" - tähendab ebaausalt, häbistamata kedagi;
- sünonüümide sõnaraamatus on selle väljendiga samaväärsed sõnad: häbematult, häbematult;
- kujundlike sõnade ja allegooriate kogumis on fraas seletatav vanade või vanade inimeste ülistamisega omaette, justkui oleksid nad veel täis noorust ja julgust;
- suures fraseoloogilises sõnaraamatus on sellel väljendil kaks tähendust:
- "Valetada nagu hall geelistus" - tähendab hoolimatult, häbematult petta. See tähendab, et teatud inimene räägib absurdi, moonutades selgelt ja rumalalt oma jutu tegelikku olukorda.
- "Hallikas geel" on "loll" või "vana".
Kasutamine kirjanduses
Juba 19. sajandil kasutasid paljud kirjanikud äärmise rumaluse terminina väljendit "hall getel". "Peainspektoris" oli korrapidaja loll nagu hall geelind. Seda väljendit kasutati keeles ja tähenduses “lihtsalt loll”, näiteks Saltykovi-Štšedrinis sisaldavad “Lõpetamata vestlused” sõnade “hall geelistamine” kombinatsiooni tähenduses “hunnik vanu inimesi, kel on rumalaid mõtteid”.
Väljendi kasutamine kirjanduses viitab sellele, et see on kindlalt juurdunud vene keelde ja sellest on saanud väga levinud metafoor. Selle väljendi kõige esimene fikseerimine tähenduses „loll” oli 19. sajandi keskel Nižni Novgorodi provintsis N. A. Dobrolyubovil. Kuid vanem „loll nagu hobune” on A. Bogdanovi kogumikus koos „valetamisega nagu hobune”. I. 18. sajandi keskpaigas ja Tatšiševi V. N kogumikus.
Aja jooksul omandas fraas tähenduse "loll". Seda väljendit hakati nimetama vanameheks, kes valetab oma võimete üle või hakkab tahtlikult rääkima.
On olemas ka väljendeid “kangekaelne halliks geeliks”, “laisalt kui halliks geeliks”, mille olemasolu näitab, et hallikook on vana, seetõttu iseloomustavad teda sellised nõrkused nagu kangekaelsus ja laiskus.
Kes on gelding?
Sõna "gelding" tuli vene keelde mongoli või kalmõki keeles, milles see tähendas "hobust". Esmakordselt vene allikates 15. sajandil rikastatud, rikastas see meie keele terminoloogiat ja täiendas mitmeid ütlusi, võrdlusi, vanasõnu, paljudes neist ilmub geelistus iroonilisel dismissiivsel kujul, näiteks: “Hommikul õhtul on targem, geteld on kaugemad” jne. Hiljem hakati vanasõnades rõhutama vana hobuse nõrkust: "Mära polnud siva, vaid see, et ta kandis vett."
Väärib märkimist, et 18. sajandil oli pruun halli geeltoni sünonüüm. Seda, et selline geteldamine on vana, tõendab kirjatükk raamatutes, kus väljend "gelding on pruun ja kiilas".
Verbi "vale" tähendus
Verbil “vale” oli minevikus tähendus “rääkida absurdsust”, “liiga palju vestelda”, “jõude rääkida”. Ja isegi varem tähendas see üldiselt "rääkima". Näiteks Puškini A. S filmis “Kapteni tütar”: “Ära valeta kõike, mida tead” kasutatakse sõna “ütle” tähenduses. Aja jooksul omandas tegusõna muid tähendusi, rahva seas arvati, et "hobune" on loll, esimest vagu sellele ei pandud, arvati, et eksiti ja valetati, see tähendab, et "valetamine" tähendas "rumaluse tõttu vigu tegema".
