Millise kodanike huve kaitsva organisatsiooni on Saksamaa loonud? Just nende eesmärkidega asutati Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Selle suunda segatakse sageli ühiskonna sotsialistliku või kommunistliku ehitusega, kuid see on eksitus. Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille programm põhineb vasakpoolsel ideoloogial, on suutnud kohaneda uute poliitiliste suundumustega. Ta võttis kapitalismi kui ühiskonna järkjärgulise arengu peamist hooba, toetas Saksamaa integreerumist Euroopa Liitu ja lõi suhted NATO-ga.
Põhiliste dogmade edukas taandareng enam kui 150-aastase eksistentsi jooksul võimaldas organisatsioonil jääda võimul ja aktiivselt riiki ümber kujundada.
Esinemise ajalugu
Mida on Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei oma riigi ajalukku toonud?
Organisatsioon sai alguse 1863. aastal. Kuulus Leipzigi ärimees Ferdinand Lassalle asutas Saksa tööliste ühingu. Ühendades oma jõupingutused, hakkasid nad oma õigusi kaitsma ärimeeste seas - suurettevõtete omanikud, kes sageli ekspluateerisid töötajaid. Saksa ametiühingust sai ametiühinguliikumise eelkäija
Saksa impeeriumi perioodil 1917–1918 oli liikumisel umbes miljon kodanikku ja 1919. aasta valimistel toetas seda erakonda kolmandik Saksamaa elanikkonnast.
Pärast Saksamaa kaotust I maailmasõjas jagunes Sotsiaaldemokraatlik Partei kaheks. 1918. aastal nimetasid Marxi ideoloogia ja maailma sotsialistliku revolutsiooni toetajad oma organisatsiooni kommunistlikuks. Ja sotsiaaldemokraadid ise, eesotsas Friedrich Ebertiga, ühinesid liberaalse partei ja konservatiividega taas selleks, et suruda maha kommunistlike ülestõusude punnid.
Alates 1929. aastast kuni Hitleri võimuletulemiseni võitsid sotsiaaldemokraadid vaheldumisi valimised, moodustades parlamendis kas enamuse või vähemuse. Tulenevalt asjaolust, et partei on alati suutnud kohaneda uute poliitiliste suundumustega, on see jäänud poliitiliseks areeniks paljudeks aastateks. Isegi Kolmanda Reichi valitsusajal pidasid sotsiaaldemokraadid poolõiguslikke kongresse, kus nad arutasid oma Saksamaa edasise arengu plaane.
Mis põhjustas sotsiaaldemokraatide traditsiooniliste vaadete muutuse eelmise sajandi 50ndatel?
Traditsiooniliste vaadete järsk muutus langeb 1950. aastasse. Suur osa Saksamaa kodanikke on väsinud kurikuulsast retoorikast klasside vastasseisu, inimeste ebavõrdsuse ja tööstusettevõtete riigistamise idee kohta. Õhus oli eufooriat alates II maailmasõja lõpust ning ühinemisest NATO ja Euroopa Liiduga.
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille programmi 1956. aastal muudeti, vaatas sotsialistliku ühiskonna ülesehitamise probleemi läbi uue prisma. Uus ideoloogia on muutunud kapitalistliku ja sotsiaalselt orienteeritud majanduse sümbioosiks.
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille ideoloogiat mõnevõrra uuendati, lõi 1959. aastal uue Godesbergi programmi. Selles aktsepteeris SPD täielikult turumajandust, nõustus lääneliku orientatsiooni ja Saksa armee taaselustamisega. Koos sellega räägiti saates vajadusest kaotada kapitalism ja luua sotsiaalne heaolu.
Peo saavutused
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sotsiaaldemokraatlik partei saavutas poliitilisel areenil kaks korda suure edu.
Esimest korda juhtus see 1969. aastal, kui tänu valimistele moodustati Willy Brandti juhtimisel uus valitsus. Organisatsiooni juht kandis ajaloo tablette pärast põlvili Poolas fašismi ohvrite mälestusmärgi ees. Tal õnnestus leida ühine keel Nõukogude valitsuse ja idanaabritega.
Pärast Brandti 1998. aastal ilmus uus juht. Saksa sotsiaaldemokraatlikku parteid (SPD) juhtis Gerhard Schroeder, kes moodustas koalitsiooni rohelistega. Schroederi programmi eesmärk oli vähendada töötust ja parandada Saksamaa kodanike sotsiaalpaketti. Kuid tema reforme ei viidud ellu.
Pärast 2009. aastat asendati sotsiaaldemokraadid teise erakonnaga - kristlike demokraatidega.
Muidugi andis Sotsiaaldemokraatlik Partei vaieldamatu panuse Saksamaa arengusse. Just tema saavutas tööpäeva lühendamise 8 tunnini. Ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi suurettevõtete juhtidega ning naised said valimistel osaleda. Sotsiaaldemokraatidel oli suur roll palkade tõstmisel ja sotsiaaltoetuste suurendamisel.
Organisatsiooni suureks eeliseks oli see, et ta propageeris alati kodanike vabadust, üritades samas mitte järgida nõukogude mudelit järgiva ühiskonna ehitamist.
Erakondlik poliitiline paindlikkus
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei on alati otsinud konkurentidega ühist keelt. Võimalus luua suhteid vastastega võimaldas selle liikmetel hõivata juhtivaid valitsuse ametikohti ja rakendada oma sotsiaalseid programme.
Sotsiaaldemokraadid täna
Täna võime kindlalt öelda, et sotsiaaldemokraadid ei naudi oma endist populaarsust. Nende tegevus on kriisis. Näib, et on saabunud aeg nende programmis põhjalikke muutusi läbi viia. Kui seda ei juhtu, siis kes teab, kas organisatsioon eksisteerib tulevikus?
On huvitav, et Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei on SRÜ riikide ja Ida-Euroopa territooriumil väga edukas. Nende sihtasutus viib ellu mitmeid kodaniku- ja kultuuriprogramme. Tegevust viiakse läbi sellistes riikides nagu Poola, Ukraina, Venemaa, Kasahstan ja Kõrgõzstan.
Milline on sellise organisatsiooni nagu Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei praegune olukord? 2016. aasta, nimelt septembris toimunud parlamendivalimised, näitas, et kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid kannatasid poliitilise fiasko all. Mõlema partei jaoks olid valimistulemused viimase aastakümne halvimad tulemused: SPD kasvas 21, 6% ja CDU - 17, 6%.
Saksa sotsiaaldemokraatide tänapäevane ideoloogia
Milline organisatsioon on siis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikul Parteil? Selle võib kokku võtta järgmistes lõputöödes:
- järgima sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhimõtteid;
- kaitsta kodanike õigusi;
- anda kodanikele võrdsed õigused;
- muuta majandus orienteeritud sotsiaalsetele vajadustele;
- piirata majanduse riiklikku regulatsiooni;
- toetada riikliku tähtsusega ettevõtteid, mis võivad saada eraettevõtetele väärilisteks konkurentideks;
- natsionaliseerida suured tööstusettevõtted, eriti sõjaväe-, kosmose- ja naftatöötlemissektor;
- tagama tööandjate ja töötajate sotsiaalse partnerluse;
- luua riik, kus kõik kodanikud oleksid sotsiaalselt kaitstud;
- kaitsta töötajate majanduslikke õigusi;
- tõsta miinimumpalga taset;
- likvideerida tööpuudus;
- parandada töötingimusi;
- optimeerida sotsiaalse kaitse hoobasid.
Organisatsioon on seda joont järginud mitu aastat.
Kes praegu organisatsiooni juhib?
Kes juhib Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteid? Täna juhib teda suur poliitik Sigmar Gabrielle. Aastatel 1999–2003 töötas ta Alam-Saksi peaministrina. Aastatel 2001–2009 nimetati ta keskkonnakaitse- ja tuumaohutusministriks.
13. novembril 2009 juhtis ta Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 2013. aastal nimetati ta majandus- ja energeetikaministriks.
Sotsiaaldemokraatlik partei politoloogide pilgu läbi
Milline on politoloogide sõnul täna Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei? Enamik poliitilisi eksperte usub, et Saksamaa poliitilises maastikus toimuvad põhimõttelised muutused. Märtsis toimunud valimised näitasid, et koalitsiooni valitsevad ringkonnad ei saanud valijatega sama edu. See puudutas peamiselt sotsiaaldemokraatlikku parteid. Tegelikult ei võtnud valijad hindamiskriteeriumiks majanduskasvu, vaid ebaõnnestumist humanitaarpoliitikas - tohutu põgenikevoolu ümberpaigutamist idast.
Valimistest on saanud selge indikaator suurema osa elanikkonna rahulolematusest tõsiasjaga, et nende riigist on saanud tohutu põgenikelaager. Süüria, Iraagi, Afganistani ja teiste Euroopa riikide sisserändajate massiline keeldumine sisserändajate vastuvõtmisest ainult süvendas niigi keerulist olukorda. Saksamaa võimude suutmatus kajastada pagulaste rünnakuid Saksamaa kodanike vastu määras AFD eduka edendamise märtsikuistel maavalimistel.
Kui CDU / CSU-l on vaatlejate sõnul võimalus kaotatud positsioon tagasi saada, siis sotsiaaldemokraadid sellist võimalust ei oota. Erakond kaotab aastast aastasse oma toetajaid. Paljud politoloogid näevad põhjuseks asjaolu, et viimase 15 tegutsemisaasta jooksul pole organisatsioon loonud ühtset konstruktiivset tegevuskava.
Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei hakkas oma populaarsust kaotama alates 2000. aastast, mis oli näitaja organisatsioonis esinevate alusprobleemide kohta. Sotsiaaldemokraadid üritavad selgitada poliitilisel areenil suurest konkurentsist tingitud valimiste ebaõnnestumisi. Paljud usuvad, et nende reitingu langus oli tingitud uute “roheliste” vasakpoolsete ilmumisest. Alates eelmise sajandi 90ndate lõpust on tunda valijate usalduse langust kolme traditsioonilise partei vastu: konservatiivid (CDU / CSU), liberaalid (FDP) ja sotsialistid (SPD). Viimase kahekümne viie aasta jooksul on ilmunud palju uusi poliitilisi suundumusi, mis võimaldasid Saksamaa kodanikel oma prioriteete hoolikamalt määratleda.
Tuntud politoloog Franz Walter, kelle spetsialiseerumine on Saksamaa poliitilise olukorra uurimine, usub, et poliitiliste programmide eraldamine on sotsiaaldemokraatide positsiooni raputanud ning "rohelised" vasakpoolsed võiksid kodanike seas suurema usalduse saada. Samas jäävad konservatiivsed programmid eksperdi sõnul kristlike demokraatide ja kristlike sotsialistide eeliseks. Neil pole ühtegi tõsist konkurenti.
Mis oli kriisi lähtepunkt?
Kõik sai alguse 1972. aastal, kui Willy Brandt kuulutas partei loobumisest töötava elanikkonna huvide kaitsja rollist. Ta kuulutas välja uue keskuse toetamise poliitika. Alates 2000. aastast on paljud valijad hakanud oma tulevikku seostama teistsuguste parteidega.
Organisatsiooni kriisisuundumusi oli tunda ka Gerhard Schröderi valitsemisajal ning Saksamaal sel ajal tekkinud majanduskriis süvendas ainult sotsiaaldemokraatide vastu suunatud negatiivset. Bundestag võttis vastu uue reformikava Agenda 2010, mis võimaldas vähendada sotsiaalkulusid: töötushüvitised tühistati ja pensioniiga tõsteti 67 aastani. Kõik see katkestas ühenduse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja ametiühingute ning nende peamiste toetajate, töötajate, vahel.
Saksamaa ametiühinguliikumise juhataja Michael Sommer väitis 2014. aastal ajakirjale Spiegel antud intervjuus avalikult, et sotsiaaldemokraatide poliitika pole lakanud töötavate inimeste huvides.
Paljud eksperdid usuvad, et nii suure organisatsiooni nagu Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) allakäik on põhjustatud sellise särava juhi puudumisest nagu Willy Brandt või halvimal juhul Gerhard Schroeder. Selle kaasaegsed juhid on edukad parteitöötajad. Selle kõigega ei suuda nad saada organisatsiooni nägu, kuna neil puuduvad edumeelsed ideed, mis võiksid valijaid inspireerida. See põhjustab kodanikes apaatiat. Paljud politoloogid usuvad, et liidri ja kantsleri kandidaadi ametikoha eraldamine sai tõsiseks veaks. Millist rolli mängib Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei? Juht Sigmar Gabrielle proovib ekspertide sõnul toolil hoida ja vältida vastutust valimistel lüüasaamise eest.
Organisatsiooni kriisi põhjustas selle liikmete arvu vähenemine 1 miljonilt inimeselt 450 tuhandeni 30 aasta jooksul ja vanusenäitaja vähenemine 30-lt 59-le aastale seoses pensionäride rühma kasvuga. Paralleelselt sellega märgitakse ka, et sotsiaaldemokraatide ideed ei pälvinud Saksamaa noore põlvkonna seas populaarsust. Kõik see põhjustab partei liikmete arvu edasist vähenemist.
Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei suhted Venemaaga
Pärast seda, kui lääneriigid kehtestasid meie riigi suhtes sanktsioonid, vähenes Venemaa ja Saksamaa kaubavahetuse maht märkimisväärselt. Selle aasta esimest poolt iseloomustas kaubanduse langus 13%. Saksamaa eksport meie riiki langes umbes 20% -ni. Saksamaa majanduse kahjum on 12, 2 miljardit eurot.
Saksamaa majandusministeeriumi esindajate sõnul peitub majandussuhete kriisi põhjus rubla ebakindlas olukorras ja venelaste ostujõu vähenemises.
Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 22. septembril 2016. Paljud ajalehed kirjutasid Saksa poliitiku kahepäevase Venemaal viibimise tulemustest. Koosolekut hinnatakse mitmetähenduslikult.
Mida saab öelda sellise organisatsiooni kohta nagu Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei? Tal on Venemaa suhtes lojaalne suhtumine. Saksamaa riigikantsler Sigmar Gabriel rääkis meie riigiga kontaktide loomise teemal. Tema arvates oli Venemaa G8-st väljaarvamine ränk viga. Samal ajal märgib ta, et Ukraina kriisi lahendamiseks peaks meie riik rangelt järgima Minski kokkuleppeid.
Gabriel võttis Venemaa vastaste sanktsioonide karmistamise vastu sõna 2015. aasta alguses. Tema arvates peaks Venemaa istuma läbirääkimiste laua taga ja mitte avaldama sellele survet majanduslike meetmetega. 2012. aasta aprillis avaldas Gabriel avalikult arvamust, et Saksamaa vajab peamise kaubanduspartnerina Venemaad. Tõsi, asekantsleri ametikoht ei mõjuta kogu Saksamaa meeleolu liiga palju.
Asekantsler leiab, et rahvusvaheline üldsus peaks otsima võimalusi koostööks Venemaaga ja mitte juba niigi keerulist olukorda süvendama. Sotsiaaldemokraat rääkis ka tõsiasjast, et meie riigi isoleerimine koos Kremlile samaaegse palvega aidata Süüria konflikti lahendada puudub igasugune loogika.
Saksa ajakirjandus kritiseerib asekantslerit
Gabrieli visiit Moskvasse põhjustas Saksamaa ajakirjanduses nördimuse puhkemise juba ammu enne seda reisi. Paljud ajakirjanikud märkisid, et Kreml kasutab oma mõju demonstreerimiseks Saksamaa poliitikuid. FAZ ajalehe kolumnist Friedrich Schmidt kirjutas, et Moskva üritab oma Euroopa naabrite visiite näidata tõendina, et ta pole isoleeritud positsioonil.
Asekantsler pidas 22. septembril Ritz Carltonis Saksa ajakirjanikega pressikonverentsi. Näib, et poliitik ootas sellist pööret ja astus neist ette, öeldes, et ta pidas täna konsultatsioone Venemaa inimõiguste kaitsjatega. Vene poliitikute sõnul ei mängi tema saabumine üldse Kremli kätte ja lääneriikide esindajad peaksid Venemaad sagedamini külastama, kuna kõik kohtumised aitavad olemasolevaid vastuolusid tasandada. Gabriel kinnitas ajakirjanikele, et ta ei ürita meie riigi poliitikuid kajastada.
Kas see on majandus või poliitika?
Gabrielle kohtus Vene inimõiguslase Daniil Katkoviga Parnasi parteist, Galina Mihhalevaga Yabloko ja Grigory Melkonyantsiga mittetulundusühingust Golos. Saksamaa minister arutas rikkumisi Vene Föderatsiooni riigiduuma valimistel. Arutati ka demokraatia põhimõtete tähelepanuta jätmise üle meie riigis.
Saksa poliitiku sõnul ei lubatud paljudel Venemaa erakondadel lihtsalt hääletada, avaldati survet sõnavabadusele. Kuid asekantsleri arutelu nende teemade üle oli pealiskaudne. Dialoogis püüdis ta öelda, et tema visiidi peamine eesmärk polnud poliitilised, vaid majanduslikud probleemid.
Asekantsleri juurde tuli tööle suur hulk saksa ettevõtjaid, kes teevad koostööd Venemaa ärimeestega. Kohtumisel osalesid Saksa majanduse idakomitee tegevdirektor Michael Harms ja Siemensi juhatuse liige Siegfried Russwurm. Nende kahe suure ärimehe huvides oli Gabriel esindada kohtumisel meie riigi juhi Vladimir Putiniga ning Venemaa tööstuse ja majandusarengu ministriga.
Gabriel rõhutas mitu korda, et Venemaal tegutsevate 5600 Saksa ettevõtte saatus on peamine elevus. Arutati investeeringute õigusliku reguleerimise ja impordi keelustamise küsimust. Kõik see mõjutas kahjulikult mitte ainult ettevõtete, vaid ka nende töötajate huve.
Gabrieli sõnul on võimatu rääkida ainult majandusprobleemidest, kuid nende puudutamine oleks suur viga, kuna pärast sanktsioonide kehtestamist on töökohti kiiresti vähenenud nii meie riigis kui ka Saksamaal.
Kohtumisel Venemaa ministritega tõstatati küsimus, kuidas vähendada meie riigi sõltuvust ressurssidest ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Krimmi valimised ja sanktsioonid
Poliitilisi teemasid puudutades püüdis Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Gabriel vältida meie riigi karmi kriitikat. Krimmis toimuvate valimistega seotud välispoliitika küsimuses märkis asekantsler siinkohal, et Sotsiaaldemokraatlik Partei võtab sellise sammu ebaseaduslikkuse osas teiste parteidega sarnase seisukoha. Valimiste korraldamine Krimmis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja seda peetakse annekteerimiseks. Krimmis toimuvad valimised on tema arvates ebaseaduslikud. Ja probleem ei peitu mitte valimistel endil, vaid neile eelnenud sündmustel.
