Varasemate tsivilisatsioonidega võrreldes ilmusid iidsed kreeklased maailma ajaloo lehtedele mitte nii kaua aega tagasi. See Vahemere riik sündis umbes kaheksandal sajandil eKr ja selle olemasolu esimene etapp on arhailine periood, mis kestis vaid paar sajandit.
Kuid isegi nii lühikese aja jooksul võiksid Lõuna-Euroopas elavad inimesed leiutada paljusid asju, ilma milleta poleks praegu meie olemist võimalik ette kujutada. Olles tegelikult lääne- ja lõunamaise iidse maailma piiril, on Hellasest (nii nimetavad kreeklased seda oma riiki tänapäevani) muutunud kultuuri ja teaduse tugevusalaks. Just muistsete kreeklaste müütid, nende filosoofilised õpetused ja religioon olid aluseks tulevikus kirjutatavatele maailmareligioonidele, kirjanduslikele ja pildilistele teostele.
Hellas on riik, mis on alati erinenud kõigist teistest osariikidest ja populaarsetest kogukondadest. Selle peamiseks tunnuseks võib pidada keelt, mida muistsed kreeklased neil päevil tagasi kasutasid, peaaegu sellisel kujul, nagu see on tänapäeval tavaline. Nii grammatika kui ka kõik tähestiku tähed selles pühakirjas pole sarnased idapoolsete ega euroopalike käsikirjadega. Kuid samal ajal oli paljude teiste aluseks kreeka keel. Sellel oli palju põhjuseid ja üks neist oli Suur-Kreeka koloniseerimine, mis võimaldas sellel rahval võimalikult laialt levida Vahemere rannikul ja ka naabruses asuvate merede vetes. Hellenide iidse iidse maailma monumente võib leida Euroopa lõunarannikul, Vahemere idaosas ja Aafrikas ning isegi Musta mere kallastel.
Muistsete kreeklaste moodi rahva elu kajastab igaveste poliitiliste muutuste ajalugu. Selles on võimalik jälgida kohutava türannia ja despotismi perioode ning aegu, mil elanikud ise olid võimul. Selles riigis tehti esimest korda otsus kutsuda kokku avalikud koosolekud, mis toimusid Agoras. Tõsi, siis nimetasid iidsed kreeklased poliitikat millekski, mis võimaldab teil end turvaliselt ja samal ajal vabalt tunda. Seetõttu oli see riigi elu aspekt tihedalt seotud nii filosoofia kui ka mütoloogiaga. Tänu oma looduslikule rikkusele, mida on korrutatud suure loomingulise potentsiaaliga, on Kreekast saanud maailma kaubanduse keskus. Sellele aitas kaasa ka riigi väga soodne asukoht, mille kaudu kulges tee läänest itta. Seetõttu neelas Hellas sajandite jooksul antiikmaailma erinevate rahvaste traditsioone, täiendades sellega omaenda kultuurilist potentsiaali.
Uue ajastu tulekuga olid iidsed kreeklased juba üks arenenumaid etnilisi rühmi planeedil. Teadus ja kunst õitsesid Hellases ning koos sellega toimusid pidevalt sõjad, mis võimaldasid territooriumi laiendada ja lisada sinna uusi provintse ja kolooniaid. See periood on kuulus ka silmapaistvate isiksuste poolest, nende seas tuleks mainida Aleksander Suurit, tema isa Philip II, säravat matemaatikut Archimedese ja filosoofi Aristoteles. Muidugi on võimatu kogu ahaelaste rahva ajalugu mitmesse ritta paigutada, kuna see asub neis esemetes ja arhitektuurimälestistes, mis on sellest muistsest maailmast säilinud tänapäevani.
