Kreeka keelest laenatud naiste nimed on vene kõrvadele juba ammu tuttavad. Paljusid neist, nagu Katariina, Irina, Ksenia, Lydia või Anastasia, ei tajuta enam võõrastena, teisi - Thekla, Evdokia, Agafya või Barbara - peavad paljud aga tavalisteks inimesteks.
Vana-kreeka nimed
Kreeka nimetamise traditsioon sai alguse mitu tuhat aastat. Iidne luuletaja Homer, kes oli koolist tuntud oma eepiliste luuletuste "Iliad" ja "Odüsseia" poolest, tsiteerib oma teostes nimesid Crito-Minoa tsivilisatsiooni ajastul (XVI-XI sajandil eKr). Juba Trooja sõja sõja legendide kuulajad ei suutnud päris täpselt nime Hekub tähendust kindlaks teha ja häbeneda kuulda Hippodamia pärisnime, mida tõlgiti sõna otseses mõttes "taltsutatud hobuseks", mille pärandasid paljud Achilleuse brüsiidid.
Kreeka moodsa nime allikad
Olümpiapanteoni jumalate ja jumalannade nimed - Aphrodite, Athena, Nika - on Kreekas endiselt levinud. Kasutatakse ka ajaloost tuntud puhtalt Kreeka naisinimesid - Electra või Elena. Kreeka nimekirjade täiendamise oluliseks allikaks oli kristlik mütoloogia. Sealt tulid sellised ilusad kreeka nimed nagu Anastasia, Evdokia, Katariina, Elizabeth ja Thekla. Praegustes üleilmastumise tingimustes laenab kreeka keel aktiivselt nimesid teistest kultuuridest.
Kreekas nime valimise traditsioon
Kreekas on eriline nimetamise traditsioon, mis määras kindlaks iidsete nimede säilimise. Esimene tütar on nimetatud oma isapoolse vanaema järgi, teine on oma emapoolse vanaema järgi ja kolmas oma emapoolse tädi järgi. Muidugi pole neist reeglitest kõrvalekalded haruldased, kuid neist peetakse peamiselt kinni, eriti tagumises osas.
Kreeka nimede häälduse ja õigekirja omadused
Artiklis aktsepteeritakse järgmist moodsa kreeka naisenimede kirjutamise vormi: tekstis antakse need vastavalt moodsale hääldusele ja nende venekeelne kirjavahetus, kui see on olemas, on esitatud sulgudes. Samal ajal tuleks arvestada riigi keeleolukorraga: kuni 20. sajandini peeti Hellase ametlikuks murreteks kafarevus - moodsa päritoluga keel, mis oli kunstlikult loodud antiik-Kreeka normide alusel. Kafarevus oli vastandiks dimotikale, sõna otseses mõttes - "rahvakeelele", mis oli välja töötatud keeleseaduste järgi. Viimane valitses lõppkokkuvõttes, kuid kõnekeeles kasutatakse endiselt palju kafarevuslikke sõnu. See väljendub nimede paarisvariantidena nagu Georgios ja Yorgos (võimalik on ka Jorgise deminutiivne versioon).
Kõige populaarsemad Kreeka naisinimed
Kummaline, kuid esikoha hõivab aramea päritolu nimi - Mary. Tõsi, tuleb vaid mõelda ja see veidrus kaob. Kreeka on õigeusu riik, kus on väga palju usklikke. Pühakirjas olevate tegelaste nimed on selles riigis eriti populaarsed ja nad värisevad.
Kreeka vaim on aga eklektiline. Ehkki kristlus kuulutas oma olemasolu alguses halastamatu võitluse paganluse vastu, ei suutnud ta kreeklastest paganama hedonismi täielikult kustutada. Ilmselt kuulub seepärast Kreeka kreeka naissoost teine nimi iidse Hellase kuulsaimate libertiinide hulka - Eleani (Elena). Vene keelde tõlgitakse seda kui tõrvikut ja see pole üllatav: iidne ilu suutis taaselustada kümneaastase Trooja sõja.
Kolmas kaunis kreeka naisenimi nimekirjas on Ikaterini. Tema täpne päritolu pole teada ja Vana-Kreeka müütide kogudes sellist tegelast ei leitud. Eeldatakse, et see nimi, nagu ka keskaegse ketserluse nimi, pärines sõnast "kasaros" - puhas.
Neljandal kohal on tagasihoidlikult üks uhkemaid Kreeka naisinimesid - Basiliki (Vasilisa). Nagu meessoost kolleeg - Basilis (Basil) - tähendas see algselt kuninglikku tiitlit. Kui kuningannade ja keisrinnade ajastu pöördumatult möödus, sai nende tiitel üsna tavaliseks ilusaks naisenimeks.
Viies koht on võetud mehenimest George. Erinevalt eelmisest, tuli see omamoodi okupatsioonist, millele kreeklased mõtlesid: "georgos" tõlgitakse vene keelde kui "farmer". On ebatõenäoline, et see nimi oleks Kreekas sellist populaarsust nautinud, kui seda poleks olnud ristiusu ajaloos, Püha George Victorias.
Haruldased nimed
Raskesti ligipääsetavates piirkondades asuvates külades on tänu nimetamise traditsioonidele säilinud haruldased naissoost kreeka nimed. Mõnikord sisestatakse nad dokumentidesse, võttes arvesse nende iidset päritolu, mis muudab need veelgi ebaharilikumaks (Homerose keel on tänapäevase kreeka keele jaoks veelgi arusaamatum kui meie jaoks "Tagu möödunud aastatest"). Kuid isegi ilma artikulatsiooni tunnuseid edastamata tajutakse mõnda nime kummaliselt.
Neid veidrusi ei teki, kuna nimi on vene keelde tõlgitud mõne mitte liiga harmoonilise sõnaga. Näiteks Alifini, Garufalia, Ilicinia, Falasia, Theoplasty mitte ainult ei kõla, vaid tõlgivad ka ilusti: tõsi, nelk, siiras, meri, Jumala loodud. Traditsiooniliste nimede loetelu muutub pidevalt ja Kreekas tajutakse selle nimega kreeka naist samamoodi nagu meil tüdrukut, kelle nimi on Predslava või Dobronega.
Haruldases nimekirjas võite leida selliseid kauneid naissoost kreeka nimesid:
- Akrivi on range.
- Anti või Antus - lill.
- Kiveli - iidsetel aegadel oli populaarne intensiivse kontakti korral foiniikia navigaatoritega (see on jumalanna Cybele nime helleniseeritud versioon).
- Corina on moderniseeritud iidne nimi Corinna, mis tähendab "tüdruk".
- Kstanti on kuldne.
- Meropi - kõnevõimega andekas.
- Politimi - kõigi (või paljude) austus.
- Harikliya - kuulsusrõõm.
Laenatud nimed
Pärast Rooma impeeriumi valitsemist hakkasid kreeklased võtma kasutusele Rooma nimetamise traditsiooni. Nii saavad nimed Sevastiani (meessoost nime Sebastian naisversioon “pärit Sebastiast”), Sylvia (ladina keeles tõlgituna “mets”), Carolina (“Karli naine” või “kuulub Karlile”), Nataliya (võib-olla põlvnenud tunnetusest Natalius), ja jõulupüha roomapärasest nimest - Natalis Domini).
Kreekalased võtsid keskajal arvestatava hulga saksa päritolu nimesid. Eriti uudishimulik on siin nime Rose ajalugu. Algselt oli see Hrodheiti nime naissoost versioon ("kuulsusrikas vara, jõukas"). Kuid hiljem unustati selle päritolu ja mõeldi ümber lille ladinakeelsele nimetusele - rosa.
