poliitika

Rootsi kuningas Carl Gustav: elulugu, valitsuse ajalugu

Sisukord:

Rootsi kuningas Carl Gustav: elulugu, valitsuse ajalugu
Rootsi kuningas Carl Gustav: elulugu, valitsuse ajalugu
Anonim

Rootsi kuningas Carl Gustav on Bernadotte dünastia järeltulija, kes valitses Rootsis alates Napoleoni ajast. 2016. aastal sai Rootsi monarh 70-aastaseks. Kodanikud austavad ja armastavad valitsevat suverääni, mis on õigustatud: kuningas on demokraatlik, teda võib sageli leida pealinna tänavatelt, ta hoolib riigi ja selle kodanike jõukusest.

Kroonprints

Rootsi kuningas Carl XVI Gustav sündis 30. aprillil 1946. Perekonnas oli juba neli tüdrukut, sündinud poisist sai automaatselt trooni pärija. Enne õiguste kehtestamist oleks pidanud mööduma palju aastaid, kuid tema isa Gustav Adolf hukkus lennuõnnetuses, kui tulevane monarh polnud veel üheaastane.

Pärast kuningas Gustav V surma 1950. aastal võtab Carl Gustavi - Gustav VI Adolfi vanaisa Rootsi trooni ja pojapojast saab troonipärija. Seoses uue staatusega kolib pere kuninglikku paleesse, kus valmistatakse ette nelja-aastane kroonprints vastavalt kõigile tulevase valitsuse eeskirjadele.

Image

Põhikool

Monarhia mõtte- ja eluviisi ettevalmistamine algas skaudiliikumisega liitumisega. Carl Gustavist on saanud skaut ega jäta noorteorganisatsiooni hooldusõigust tänapäevani. Rootsi kuningas sai kodus hariduse põhitõed: külalisõpetajad valmistasid pärija gümnaasiumisse vastuvõtmiseks piisavalt ette. Nad ei piirdunud perekonna ainult ühe õppeasutusega ja 1966. aastal astus kroonprints ajateenistusse kahe erainstituudi lõpus.

Image

Sõjalise väljaõppe kursus

Rootsi kuningas tegeles kahe aasta jooksul sõjaväeteenistusega erinevates relvajõudude harudes, mõistes armee ülesehitust seestpoolt. Juhtus teenima jalaväes, õhuväes, kuid eriti meeldis talle merevägi. Mereväe lahingujõududest huvitatud Karl Gustav purjetas Rootsi hävitaja peal, pärast mida sooritas eksamid ja sai ohvitseri auastme. Laevastiku armastus jäi igaveseks ja monarh pühendas hiljem palju rohkem aega mereväe teenistusele, kaptenides oma riigi laevastiku suuri laevu.

Kuninglikele peredele on sõjaväeline karjäär ja teenistus hariduse hädavajalik atribuut ning iga noormehe jaoks kirg, kuid sõjaväeline karjäär ei suutnud pakkuda tänapäevast monarhi, kellel oleks korralik haridus ja piisavad teadmised riigi valitsemiseks. 60ndate lõpus asus Carl Gustav omandama ilmalikke teadusi.

Image

Kuninglikud instituudid

Alates 1968. aastast magistrib tulevane Rootsi kuningas eriprogrammi raames Uppsala ülikoolis poliitika- ja majandusteadusi. Siin mõistab ta majandust, sotsioloogiat, finantsõigust. Ta omandas kõrgtehnoloogilisi teadmisi Stockholmi ülikoolis. Teoreetilise osa akadeemiline kursus viidi lõpule 1969. aastal.

Karl Gustav tsemendas omandatud teadmisi praktikas riigiasutustes töötades. Kõigi valitsusharude ja riigistruktuuri paremaks kajastamiseks koostati tema jaoks spetsiaalne programm. Selle raames osales ta Rootsi parlamendi, laborite, ettevõtete, ametiühingute ja avalike organisatsioonide koosolekutel, uuris kohtusüsteemi ja kodanike sotsiaalkindlustussüsteemi tööd.

Image

Teadmiste konsolideerimine

Välisriikidevaheliste suhete töö paremaks mõistmiseks pühendas tulevane monarh palju aega Rootsi valitsuse, välisministeeriumi, parlamentaarse süsteemi uurimisele ja sai kogemusi rahvusvahelisest tööst. Ta osales aktiivselt Rootsi ÜRO esinduse töös USA-s, pühendas palju aega tööle Aafrikas ja Suurbritannias. Inglismaal omandas Carl Gustav lisaks töötamisele rahvusvahelistes organisatsioonides ka pangandussektori kogemusi.

Kroon ja pulmad

1973. aastal suri Rootsi kuningas Gustav Adolf. Kroonprints võttis kuningliku mantli vastu ja temast sai praegune monarh. Lapsendamise ajal oli ta 27-aastane, Euroopa dünastiad polnud juba pikka aega saanud selles vanuses oma õigusi sõlmida. Vana traditsiooni kohaselt peaks iga Rootsi monarh tõusma troonile motoga, mis kajastaks tema püüdlusi Isamaa hüvanguks. Karl Gustov valis järgmise: “Rootsi jaoks - ajaga kaasas käimine!”

Rootsi kuningas kohtus oma naisega kroonprintsina 1972. aastal. Saatuslik kohtumine leidis aset Müncheni taliolümpiamängudel, kus Sylvia Sommerlat töötas tõlgina ja võttis külalisi vastu korraldustoimkonnas. Mõlema abikaasa sõnul oli kohtumine ülaltpoolt eeldatav järeldus, kuna nad tundsid üksteise ligimeelitamist juba esimesest kohtumisest alates. Piisavalt kaua, et salaja kohtuda, toimusid pulmad 1976. aastal. Sündmuse toimumiseks tuli muuta Rootsi aegunud seadusi, kuningas ise pidi taotlema luba parlamendilt (Riksdag). Ühiskond ei tervitanud pruuti liiga rõõmsalt: kõigile ei meeldinud kuningliku vere puudumine tulevase kuninganna sugupuus.

Image

Abikaasa

Kuninglik pulm ja kuningliku pere elu Rootsi kodanike jaoks on alati põnev vestlusteema. Rootsis armastatakse monarhe ja selle märkimisväärseteks teeneteks on kuninganna Sylvia, praeguse monarhi naine. Ta on sündinud 1943. aastal segaperes ning tal on saksa ja brasiilia juured. Tema vanematel oli lisaks temale ka kolm vanemat last. Isa (Walter Sommerlat) oli ettevõtja ja tegeles pikka aega äriga Brasiilias, kus ta abiellus brasiillase Alice Soares de Toledoga. Sylvia lõpetas põhikooli Brasiilias, 1957. aastal naasis Sommerlatite perekond Saksamaale, kus ta lõpetas Müncheni tõlkijate instituudi.

Pärast abielu kuningliku tiitli saamist tegeles Sylvia aktiivselt heategevusega, nagu talle sobib monarhi naine. Tema eestkostel on rohkem kui kolmkümmend organisatsiooni. Ta on ka rahvusvahelise lastefondi esimees, juhib kuninglikku pulmafondi, hoolitseb aktiivselt puuetega sportlaste eest ja palju muud. Rootsi kuningas ja kuninganna on abielus olnud üle neljakümne aasta, mis on võib-olla viimane näide Rootsi ühiskonna traditsioonilisest abielust.

Image

Pärijad

Rootsi kuningal ja naisel on neli last. Esimesena sündis peres 1977. aastal tüdruk Victoria Ingrid Alisa Desiree, kellest sai Rootsi seaduste kohaselt troonipärija. Pärast teda sündisid veel kaks last: prints Carl Phillip ja printsess Madeleine Teresa.

Poisi tulekuga kuninglikku peresse lõhestas Rootsi ühiskond mõnda aega: üks osa arvas, et kroonipärijaks peaks saama mees, teine ​​osa nõudis kuningliku staatuse pärandamist sünnipäraselt. Lõpuks otsustati kõik seadusega, mille kohaselt on sooline diskrimineerimine lubamatu. Kõik kuningliku paari lapsed on abielus lihtsa päritoluga inimestega, neil on lapsed ja nad on oma eluga rahul.

Image