Tallinna sadamat võib julgelt nimetada üheks suuremaks Läänemere sadamaks ja Eesti suurimaks sadamaühenduseks.
Natuke ajalugu
Juba 9.-10. Sajandil muutis Soome lahte läbiva kaubatee kasutamine Tallinna sadama laevadele mugavaks pelgupaigaks. Möödus mitu sajandit, kaupade ja reisijate merevedu arenes dünaamiliselt. Vastavalt suurenes ka sadama territoorium.
Pärast Tallinna ühinemist Vene impeeriumiga alustati keiser Peeter I määrusega kangendatud sõjasadama ehitamist. Ja otsese raudteeühenduse rajamine 1880. aastal Peterburiga aitas kaasa Tallinna meresadama edasisele kiirele arengule.
Ajavahemikul 1881–1904 ehitati uued tahke kivist muldkehad, varustati usaldusväärsed lainemurdjad ja rekonstrueeriti läänepoolne muul täielikult. Pärast Esimese maailmasõja lõppu sadam kadus. Põhjus oli kaubandussuhete hävitamine Venemaaga.
Teises maailmasõjas toimunud pommitamise ajal hävis suurem osa sadama hoonetest ja rajatistest. Alates 1953. aastast algas sadama ulatuslik rekonstrueerimine, tööd alustasid uued terminalid ja ilmus palju kaasaegseid transpordi- ja teisaldusvahendeid. 1975. aastaks oli linna sadam täiesti valmis ja hakkas töötama täisvõimsusel.
Sadama struktuur
Täna ühendab riiklik sadamaorganisatsioon "Tallinna Sadam" viit erinevat linnas tegutsevat sadamat:
- Vanalinna sadam - Eesti peamine reisisadam;
- Muugat peetakse õigustatult suurimaks kaubasadamaks;
- Palyassaare on väike abisadam;
- Paldiski - Tallinna äärelinnas asuv kaubasadam;
- Saaremaa sadam - asub Saaremaal.
Statistika kohaselt ületab Tallinna sadama keskmine merevedude käive 3 miljonit tonni. Ja seda iidset kaunist linna külastavate reisijate jätkuv voog ületab 80 tuhat inimest aastas.
Läänemeri on üsna külm, jää raputab rannikut jaanuarist aprillini, kuid laevade liikumine ei peatu isegi päevaks. Külma ilmaga on jäämurdjad sadamas alati valmis, et aidata laevadel karmist jääst läbi pääseda.
Muuga sadam
See kaubasadam pole mitte ainult suurim Eestis, vaid ka kõige sügavam. Tallinna Muuga sadama piirkonnas ulatub Läänemere sügavus kaheksateist meetrini, seetõttu on see üks populaarsemaid kaubasadamasid Euroopas.
Suurel territooriumil on 29 kai, kuhu silduvad kaubalaevad. Sadam on võimeline vastu võtma kuni 300 meetri pikkusi laevu.
Kokku on sadamas enam kui viisteist terminali, mis on mõeldud erinevate veoste hoiustamiseks - teraviljast ja külmutatud toiduainetest söe- ja metallurgiatoodeteni. Samuti on olemas võimalused nafta ja selle rafineeritud toodete ümberlaadimiseks, ladustamiseks.
Vanalinna sadam
See suur reisisadam asub mugavalt peaaegu linna südames. Alates oma kaidest kuni Tallinna ajaloolise keskuseni umbes viisteist minutit aeglase kõnniga. Sadamale lähenedes avaneb liinilaeva küljelt silmatorkavalt kaunis vaade vanalinnale.
Huvitav on see, et kevadise navigatsiooni algusega ei satu sadamasse mitte ainult suured laevad, vaid ka eri riikide lipu all olevad väikesed jahid. Kohalikud armastavad siia tulla ja jalutada muuli ääres, jälgides väikseid paate ja toites linde.
See Tallinna sadam on euroopalikus stiilis mugav ja avar. Arvukatele reisijatele pakutakse süsteemi sisenemiseks ja külaliste mahasaamiseks kolme tänapäevast terminali, nii et saginat peaaegu pole. Nende nimed on tähistatud ladina tähtedega A, B ja D. Igaüks neist teenindab teatud ettevõtete laevu. Külaliste mugavuse huvides on kõikjal hubaseid kohvikuid ja restorane, aga ka tollimaksuvaba kauplust.
Sadamaterminalid
A-tähe all olev kanne ühendab Eestit Soome ja Venemaaga. Seda terminali tuleks kasutada Tallinna sadamast Helsingisse jõudmiseks. Siia tulevad ka St.Peters Line'i parvlaevad, mis ühendavad Peterburi Tallinna, Helsingi ja Stockholmiga.
B-terminal pakub takistusteta juurdepääsu Soomest ja Venemaalt saabuvatele reisijatele.
Sadama administratsioon väidab, et akvatooriumis võivad samaaegselt olla laevad enam kui viieteistkümnest riigist.
Tallinna reisisadama D terminal pakub Tallink Silja laevadega reisijatele nii pardale tulekut kui väljumist. Sest seal on alati üsna rahvarohke.
