Igas maailma riigis kehtivad teatavad viisakusreeglid ja suhtlemisreeglid. Saksamaa mehele suunatud kaebus erineb Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Suurbritannias või Jaapanis vastu võetud standarditest. Enne riigi külastamist (ja üldiseks arenguks) on soovitatav viisakuse selliseid nüansse eelnevalt uurida.
Telefoni etikett
Saksamaal pole kombeks öelda "tere", eriti kui kõne on asjalik. Korralike reeglite kohaselt peaks helistaja tutvustama end võimalikult üksikasjalikult ja alles siis nimetama oma kõne eesmärgi. Tavalise tervituse asemel helistab inimene oma nime valjusti ja selgelt. Pärast enda tutvustamist tuleks teda kutsuda kas pealkirja + perekonnanime või hr (Herr, Herr) + tiitli (kui see on olemas) + perekonnanime järgi.
Traadi vastasküljel asuv tavaline euroopalik “tere” tekitab sakslasest hämmingut, piinlikkust ja tunnet, et midagi läheb valesti. See loob äärmiselt ebamugava olukorra.
Käitlemise üldeeskirjad
Sakslased ei ole nõus üksteisega nime poole pöörduma, kui nad pole piisavalt tuttavad. Mõnikord ei nimeta inimesed isegi äriasjades oma nimesid, piirdudes perekonnanimega.
Viisakus ja viisakus on Saksamaal suhtlemise etiketi alus. Näiteks ei ole keelatud lisada sõna "minu" või "minu", mis tähendab minu / minu, vastavalt Saksamaale ja naistele ja meestele lisada sõna "frau" või "ger". Ametlikumas suhtluses lisavad nad sageli “Liebe”, “Liber”, mis tähendab kallis / kallis, ja kui apellatsioon on pühalik, adresseeritakse nad nime või perekonnanimega.
Mitmuses pöörduvad publiku poole Damen und Herren (Damen und Herren), daamid ja härrad - sageli enne pöördumist lisavad nad sõna „minu” ja / või „libe”.
Saksamaa elanikud on kinnisideeks verbaalsest eetikast; on vastuvõetamatu, et nad nimetavad võõrast nime või “teie”, isegi kui väike vanusevahe või vestluskaaslane on pisut noorem. Sakslased täiendavad oma kõnet pidevalt viisakalt, muutes selle maksimaalselt detailseks ja sõbralikuks. Mehe või naise viisakas pöördumine Saksamaal on esimene samm soodsa suhtluse poole.
Pöörake tüdruku poole
Tavaliselt nimetatakse täiskasvanud või abielunaisi frau-na, pärast seda üleskutset saate lisada tema või tema abikaasa, siis tema perekonnanime.
Fraulein pöördub noorte tüdrukute poole.
Eraldi on frau või frayline'i ütlemine väga ebasoovitav, see on asjakohane ainult hooldustöötajatega suheldes (ja see on mõnevõrra ebaviisakas). Kui vestluspartneri nimi või elukutse pole teada, võite kasutada sõna "arst", kuna sellel on saksa keeles palju tähendusi ja see on suhteliselt neutraalne.
Pöördumine mehe poole Saksamaal
Saksamaal nimetatakse mehi ainult "isandaks" või "herriks" (ger). See on standard vorm mehe poole pöördumiseks.
Sakslaste jaoks kasvab amet või kraad tihedalt nimele. Pealkiri on kirjutatud korteri uksel (sakslastel pole korterinumbreid), õigused ja isikutunnistus. Doktorikraadi või "magistri" nime kandva professori tiitli omanikud ei ole enam täiesti õiged. Sel juhul on pöördumine mehe poole Saksamaal pealkiri + perekonnanimi. Näiteks professor Miller. Kui ta õpetab, võivad õpilased teda nimetada "magistriprofessoriks".
Nagu "naissoost" valiku puhul, ei saa ka Saksamaal mehe poole pöördumist jätta ilma perekonnanime või ametinimetuse / ametita, seega võetakse ühendust ainult teenindavate töötajatega. Kui vestluspartner pole võõras, sobib sõna "arst", nagu ka "naissoost" versioonis.
Viisakad võimalused mehe ja naise poole pöördumiseks
Viisakas on lisada sõna "miin (e)" enne sõna "ger", "frau" või "fraulein".
Pidulikuks teisendamiseks kasutatakse seda "minu (e) libe (p)" + nimi (mein lieber).
Eriti viisakas kujundus on Sehr geehrter Herr (zer geerthe ger) + nimi, mis tõlkes tähendab "kallis härra".
Austuse rõhutamiseks asetatakse sie sageli frau või ger järele, mis võrdub venekeelse sõnaga sina. Sie, Herr N - sina, hr N … - kõige viisakam aadress Saksamaal mehele.
Noorema inimese viisakaks adresseerimiseks kasutatakse omadussõna "junge / junger" (junge / yunger), mis tähendab "noor". Näiteks on "junger mann" noormees või "junge frau" on tüdruk.
Professionaalsed üleskutsed
Professionaalses ärisfääris kontaktis on tavalised „kallid kolleegid” või lihtsalt „kolleegid / kolleegid” ((liebe) kolleginnen und kollegen).
Kui inimene teenib kirikus ja vaimulikke, pöörduvad nad tema poole kas "vend" + nimi (bruder) või "õde" + nimi (schwester). Kui inimene, kellega räägite, on preester, peate pöörduma tema poole vater (vater), mis tähendab "isa" (tähendab "püha isa").
Vananenud ravivormid
Segapublikule pöördumisel võite kasutada (meine) herrschaften (main gershaften), mis tähendab "daamid ja härrad".
Gnädige Frau / Herr. Gnedikhe tõlkes on armuline.
Vananenud vormide kasutamisel peaksite siiski olema ettevaatlik, kuna neid kasutatakse mõnikord iroonilisel viisil, nii et neid väljendeid võib mõnes ringis valesti mõista.
Mitteametlikud pöördumised
Perekonnas adresseeritakse neid nimepidi või samamoodi nagu Venemaal: vanemad, ema, isa, vend, õde, tädi, onu ja nii edasi. On südamlikke pöördumisi ja emotsionaalselt värvimata, näiteks jäme mürts (jäme müter), jäme (vaht), muster (laiem), schwester (shvester).
Venna või õe hellaks nimetamiseks lisatakse deminutiivne järelliide -chen (kana), selgub, et “vend” või “vend”, “õde” või “õde”.
Huvitavad valikud:
- Mutti on emme.
- Vatti - isa.
- Oma / Omi - vanaema.
- Opa / Opi - vanaisa.
Eakaid sugulasi, välja arvatud vanemad, kutsutakse tavaliselt nimepidi, näiteks "kallis tädi Anna" - liebe tante Anna.
Inimese mitteametlikus suhtlemisel kasutage sõna mann (mees) või mensh (mensh), mis tõlkes tähendab „kutt” või „mees”, või venshenskind (menshenskind), tõlgitakse samamoodi, kuid seda öeldakse entusiastlikuma või iroonilisema varjundiga..
Kaitsva hoiaku näitamiseks mitteametlikus keskkonnas kasutage sõnu lahke (lahke) või kleine (r) (kleine (p)), see tähendab "laps", "laps" või "laps".
Sõprade seas on apellatsioonid tasuta (sisse) (vabad (sisse)) - see tähendab "sõber, sõbranna". Selline kohtlemine on teiste seas kõige neutraalsem. Kamerad (in) kasutatakse sageli ka, sõna tuli sõjaväest, tähendab sama, kuid kerge iroonilise varjundiga. Sõna kumpel (in) on noorte seas populaarne. Igapäevasesse sõnavarasse on see sisse tulnud kaevuritöötajate sõnavarast.
