Norra on üks arenenumaid Euroopa riike. See asub Skandinaavia poolsaarel ja piirneb kolme riigiga. Naabriteks on Venemaa ja Soome. Ametlik nimi on Norra Kuningriik.
Norra valitsusstruktuur
Norra on oma riiklikus süsteemis konstitutsiooniline monarhia, mille juht on kuningas. Ta täidab esindusfunktsioone. Ametlikult juhib täitevvõimu Norra kuningas, kuid tegelikult on paljud tema volitused piiratud riigi seadusandlusega. Tal on ka teatud pädevused seoses parlamendiga: ta avab istungeid, võtab sõna koosolekutel jne. Praegu on Norra kuningas Harald V.
Norra Kuningriik on oma territoriaalses struktuuris ühtne riik. See koosneb 19 piirkonnast ehk nn fulke'st. Need jagunevad omakorda omavalitsusteks, mille keskmine elanikkond on peamiselt alla 5 tuhande inimese.
Norra seadusandlus
Norra kuningriigi seadusandlikku võimu teostavad inimesed Norra parlamendi kaudu, mida nimetatakse Stortingiks. See on ühekojaline, kuid seaduste vastuvõtmisel jagunevad osalejad Lagtinguks (ülemkoda) ja Odelstingiks (alumiseks).
Riigi seadusandlik kogu on praegusel kujul eksisteerinud 19. sajandi algusest, kuid selle juured ulatuvad kaugele ajalukku - tagasi üheksandasse sajandisse. Juba siis olid tänapäevase Norra territooriumil kohalikud asutused, mis ühinesid üheks piirkondadevaheliseks assambleeks. Sellel kehal oli sama nimi kui Norra parlamendi kaasaegsel ülemkojal.
Parlamendivalimised
Riigi seadusandlik institutsioon koosneb 169 liikmest (kuni 2005. aastani koosnes 165). Kohale kandideerimiseks peab kandidaadil olema hääleõigus ja ta peab olema vähemalt kümme aastat Norras elanud. Parlamendivalimised toimuvad kord nelja aasta jooksul. Nende lõpp peaks siiski langema septembris.
Parlamendi koosseisu määrab proportsionaalne valimissüsteem, milles asetäitjate kohad jaotatakse vastavalt saadud häältele. Selline süsteem on Norras töötanud alates I maailmasõjast. Sada viiskümmend saadikut nimetatakse valimisnimekirjade alusel ja ülejäänud üheteistkümmend saavad võrdsustamisvolitused. Need kohad antakse parteidele, kes said vähem kohti kui see, mis vastas saadud häälte protsendile.
Hääleõigus on kõigil riigi kodanikel, kes on vanemad kui 18 aastat. Hääletamiseks jaguneb Norra 19 ringkonnaks (ühtivad piirkondade piiridega). Igaüks neist jaguneb omakorda valimisjaoskondadeks (need on vallad). Sõltuvalt rahvaarvust ja territooriumi suurusest antakse rajoonidele Stortingis erinev arv kohti.
Funktsioonide stoppimine
Norra parlamendi põhiülesanne on riigi seaduste vastuvõtmine ja kehtetuks tunnistamine, samuti riigieelarve koostamine. Lisaks on tal õigus kehtestada ka makse, tollimakse jms. Ta võib anda riiklikke laene, eraldada vahendeid riigi võlgade likvideerimiseks ning määrata ka kuninga ja tema pere ülalpidamiskulude summa.
Samuti on Norra parlamendil õigus nõuda teavet liidude ja lepingute kohta, mis riigipea on sõlminud välisriikidega, Riiginõukogu (riigi kõrgeim täidesaatev organ) kõigi ametlike dokumentide esitamisega, samuti nimetada ametisse mitu ametnikku (audiitor valitsuse aruande läbivaatamiseks ja eriline isik järelevalvamiseks) kogu ametnike aparaat). Stortingi teine oluline funktsioon on kodakondsuse andmine.
Seadusloome kord
Esimesel korralisel istungjärgul pärast parlamendivalimisi valib Storting oma liikmete hulgast need, kes osalevad Lagtingus. Ülemkoda on kõigist saadikutest neljandik ja Odelsting koosneb ülejäänud kolmest veerandist.
Seaduste vastuvõtmise esimene samm on seaduseelnõu tutvustamine parlamendi alamkojas, mille võivad täita nii selle liikmed kui ka Norra valitsuse ametnikud. Pärast eelnõu vastuvõtmist Odelstingi poolt edastatakse see Lagtingule, kes saab esitatud dokumendi heaks kiita või sellele kommentaarid lisada ja tagasi saata. Sel juhul kaaluvad alamkoja saadikud eelnõud uuesti ja pärast seda võib keelduda selle vastuvõtmise edasisest tööst või saadetakse see uuesti arutamiseks Lagtingule. Samal ajal saab Odelsting dokumendis muudatusi teha ja jätta selle muutmata.
Pärast seda, kui kogu Storting (parlament) on seaduseelnõu heaks kiitnud, saadetakse see kuningale allkirjastamiseks. Viimasel on õigus kas pakutud dokument heaks kiita või tagastada see alamajja. Sel juhul ei saa seaduseelnõu sama riigi parlamendi istungjärgu ajal riigipeale allkirjastamiseks uuesti saata.
