2016. aastal äratas Austria meedia tähelepanu. Riigis toimunud presidendivalimised polnud skandaali ja tagasivalimiseta. Kõik lõppes rahulikult ja seaduse raames. Teises voorus kaotanud poliitik tunnistas lüüasaamist, ta kutsus riigi kodanikke üles ühinema ja tegema koostööd.
Riigipea poliitilises struktuuris
Riik on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1920. aasta põhiseadus. Peaks peetakse Austria presidenti. Tema volituste hulka kuulub riigi esindamine rahvusvahelisel areenil, lepingute allkirjastamine, kantsleri ametisse nimetamine ja tagasikutsumine, Rahvusnõukogu ja Landtagi laialisaatmine. Ta juhib ka riigi relvajõude.
Riigipea valitakse kuueks aastaks. Pealegi ei saa sama isik olla president enam kui kaksteist aastat.
2004-2016 president
Heinz Fischer oli enne 2016. aasta valimisi olnud võimul kaksteist aastat. Ta sündis 10.09.1938. Ta on omandanud õigusteaduse kraadi Viini ülikoolis. Tulevane president tuli parlamenti 1971. aastal. Kahekümnenda sajandi kaheksakümnendatel oli ta teadusminister ja alates 1993. aastast politoloogia professor.
2004. aastal sai Fisheri riigipeaks. Pärast valimiste võitmist peatas ta oma liikmelisuse PSD-s. Riigis on tavaks, et Austria president täidab oma ülesandeid objektiivselt. Seetõttu otsustas Fisher olla "erakonnaülene president".
2009. aastal kandideeris poliitik taas kandidaadiks. Valimised toimusid 2010. aastal, kus Fisher võitis, saades ülekaaluka arvu hääli. Tema poolt hääletas pisut üle seitsekümne üheksa protsenti valijatest. Samal ajal registreeriti madalaim valimisaktiivsus, mis moodustas umbes viiskümmend kolm protsenti.
2016. aasta valimised ja kordusvalimised
Austria president valitakse põhiseaduse, 1971. aasta seaduse, muudetud kujul, alusel. Valitsus määrab hääletuspäeva. Valimistest võtavad osa üle kuueteistaastased kodanikud.
Valituks osutub kandidaat, kes on saanud üle poole häältest. Häälteenamuse puudumisel peetakse nelja nädala pärast lisavoor. Selles osaleb kaks esimese vooru tulemuste põhjal enim hääli saanud kandidaati.
Alates 1982. aastast on kehtinud seadus, mille kohaselt saab valimistel osaleda ainult üks kandidaat. Sel juhul peetakse need rahvahääletuse vormis. Seadus kirjutati ette juhul, kui ametisolevast presidendist saab ainus kandidaat. Sarnaseid pretsedente pole veel tekkinud. 2007. aastal legaliseeriti posti teel hääletamise viis.
2011. aastal tunnistati kehtetuks 1919. aasta seadus, mille kohaselt Habsburgide dünastia esindajad ei saa presidendiks kandideerida.
Riigipea ametikohale kandideerijad 2016. aastal:
- Aleksander van der Bellen;
- Irmgard Griss;
- Norbert Hofer;
- Rudolph Hundstorfer;
- Andreas Kohl;
- Richard Lugner.
