Shinzo Abe (sündinud 21. septembril 1954 Tokyos, Jaapanis) on Jaapani poliitik, kes on kahel korral olnud Jaapani peaminister (2006-07 ja alates 2012). Tuntud poliitik, kes viis ellu nii poliitilisi kui ka majandusreforme.
Shinzo Abe elulugu
Jaapani praegune peaminister kuulub silmapaistvasse poliitilisse perekonda. Tema vanaisa Kishi Nobusuke oli Jaapani peaministrina aastatel 1957–1960 ja nõbu Sato Eisaku pidas sama ametit aastatel 1964–1972. Pärast Tokyos Seikey ülikooli lõpetamist (1977) kolis Abe USA-sse, kus õppis politoloogiat Los Angelese Lõuna-California ülikoolis. 1979. aastal naasis ta Jaapanisse ja liitus Kōbe Steel Ltd. Seejärel sai temast Liberaalse Demokraatliku Partei (LDP) aktiivne liige ja 1982. aastal asus ta tööle oma isa Abe Shintaro sekretärina, kes oli Jaapani välisminister.
Poliitiline karjäär
1993. aastal võttis Abe koha Seimi alamkojas (parlament) ja pidas seejärel mitmeid valitsuse ametikohti. Ta sai tugevat tuge oma karmi hoiaku eest Põhja-Korea suhtes, eriti pärast seda, kui 2002. aastal avastati, et naine oli 1970. ja 80. aastatel röövinud 13 Jaapani kodanikku. Järgnenud läbirääkimisi juhtis Abe, kes oli tollal kabineti peasekretäri asetäitja. 2003. aastal määrati ta LDP peasekretäriks. Ajaliste piirangute tõttu olid peaminister ja LDP juht Koizumi Junichiro sunnitud lahkuma 2006. aastal oma ametist ning Abe õnnestus mõlemal ametikohal asendada. Abe sai riigi esimeseks peaministriks, kes sündis pärast II maailmasõda ja noorim poliitik sellel ametikohal pärast sõda.
Välispoliitika
Välispoliitika osas püüdis konservatiivsete vaadetega Shinzo Abe tugevdada sidemeid USA-ga ja jätkata püsivamat välispoliitikat. Abe toetas ÜRO sanktsioone Põhja-Korea vastu pärast riigi tuumakatsetusi ja kehtestas Põhja-Koreale ühepoolsed sanktsioonid, sealhulgas Põhja-Korea laevade igasuguse visiidi Jaapani sadamatesse keelamise. Samuti lubas ta läbi vaadata riigi sõjajärgse põhiseaduse, millega kehtestati riigi relvajõududele ranged piirangud.
Shinzo Abe sisepoliitika
Siseasjades lubas peaminister tugevdada pensioni- ja tervisekindlustussüsteeme. Tema valitsus sattus aga peatselt mitmesse avalikku ja finantsskandaali. Lisaks kritiseeriti administratsiooni aeglase reageerimise eest avaldusele, et valitsus on kümme aastat kuritarvitanud miljonite kodanike pensionikontosid. Juulis 2007 kaotas LDP partei Jaapani Demokraatliku Partei (DPJ) juhitava koalitsiooni ülemkojas enamuse ning septembris teatas Shinzo Abe, et astub tagasi. Teda asendas Fukuda Yasuo.
Ta säilitas oma koha Seimi alamkojas, kuid püsis mitu aastat poliitiliselt rahulik, eriti pärast seda, kui DPJ juhitud koalitsioon võttis 2009. aastal valitsuse kontrolli alla. Kõik aga muutus, kui ta valiti septembris uuesti LDP juhiks. Üks tema esimesi tegevusi oli Tokyos asuva Yasukuni pühamu külastamine, langenud sõdurite mälestusmärk, kuhu maeti ka Teise maailmasõja ajal sõjakuritegudes süüdi mõistetud inimesed. See kutsus esile teiste Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõrgetasemelisi proteste ja edasist arutelu tema vaadete üle Vaikse ookeani saarte suveräänsusele, mille Hiina ja Jaapan vaidlustasid, samuti oma seisukoha Jaapani põhiseaduse patsifismi läbivaatamise poolt. LDP saavutas aga vapustava valimisvõidu 16. detsembril 2012. 26. detsembril kinnitas LDP uus enamus, mida toetasid Komeito partei liikmed, ülekaalukalt Abe peaministriks. Ta asendas DPJ-st Noda Yoshihiko, kes loobus sel päeval ametist.
Majandusprogramm
Jaapani peaminister Shinzo Abe käivitas kiiresti ambitsioonika majandusprogrammi, mille eesmärk on ergutada Jaapani pikaealist majandust ja aidata kiirendada 2011. aasta maavärina ja tsunami tagajärjel laastatud Honshu kirdeosa (Tohoku või Ou) taastumist. Programm, kiiresti nimega “Abenomika”, sisaldas selliseid meetmeid nagu inflatsiooni tõstmine jeeni vähendamiseks USA dollari ja muude välisvaluutade suhtes, samuti rahapakkumise ja valitsuse kulutuste suurendamine suurtele projektidele. Abe valitsus sai suure poliitilise tõuke 2013. aasta juulis Seimi ülemkoja valimistel, kui LDP kandidaadid ja tema liitlased Komeitost said piisavalt kohti, et tagada neile enamus selles majas.
Shinzo Abe majandusprogramm näis toimivat algfaasis, märkimisväärne kasv 2013. aastal ja 2014. aasta esimesel poolel ning sellele järgnev töötuse langus. Riikliku tarbimismaksu kolmeastmelise tõstmise teine etapp (mille valitsus võttis kasutusele 2012. aastal DPJ juhtimisel) aitas 2014. aasta aprillis kaasa Jaapani majanduse järsule langusele kogu ülejäänud aasta jooksul. Sügiseks langes riik majanduslangusesse ja Abe heakskiidu reiting langes. Ta otsustas alamkoja laiali saata ja kutsus üles korraldama erakorralised parlamendivalimised 14. detsembril 2014. Abe ja LDP võitsid suure varuga. Samal ajal garanteeris ta, et hoiab peaministri kabinetti. Valijad polnud aga kuigi entusiastlikud ja nende arv oli rekordiliselt madal.
Põhiseaduse reform
Pärast suurt võitu LDP valimistel osales Shinzo Abe administratsioon aktiivselt Jaapani põhiseaduse muutmises. 2014. aastal kiitis valitsuskabinet heaks põhiseaduse nn rahuklausli ümbermõtestamise, mis seadis aluse eelnõude kinnitamiseks 2015. aasta mais, mis hõlbustaksid Jaapani sõjalise jõu kasutamist, kui riiki rünnatakse või ähvardatakse. Seejärel edastati need arved juulis alamkojale ja septembris ülemisele majale.
