Astronoomilised nähtused, näiteks päikeseloojang ja päikesetõus, esinevad iga päev erinevatel aegadel ja ainult päikese ümber toimuva pöörlemise tõttu. Teisel juhul oleks taevane valgusti pidevas zeniidis, mis jätaks Maalt mitte ainult päikesetõusud ja -loojangud, vaid ka elu ise planeedil oleks võimatu.
Päikeseloojang ja päikesetõus
Päikeseloojangut ja päikesetõusu nimetatakse ajavahemikeks, kui Päikese ülaserv on horisondi joonega samal tasemel. Taevakeha läbimise trajektoor erineb sõltuvalt sellest, millisest punktist planeedil ja mis ajal aastas seda vaadata. Ekvaatori kohal tõuseb Päike horisondi suhtes risti ja loojub ka risti, sõltumata aastaajast.
Kuhu päike tõuseb?
Enamik inimesi teab, et päike tõuseb idas ja loojub läänes. See pole aga midagi muud kui üldistus. Tegelikult juhtub see ainult 2 päeva aastas - kevadisel ja sügisel pööripäeval. Teistel päevadel tõuseb päike põhjast lõunasse. Iga päev liiguvad punktid, kus päike loojub ja päike tõuseb. Suvise pööripäeva päeval tõuseb see maksimaalselt kirdesse. Iga päev pärast seda tõuseb täht pisut lõuna poole. Sügisese pööripäeva päeval tõuseb Päike rangelt idas ja loojub läänes.
Iidsetest aegadest jälgisid inimesed päikesetõusu ja loojangupunktide kasvu ning parameetreid väga detailselt. Nii oli antiikajal võimalik navigeerida ajas silmapiiril sirgete sakiliste mäetippude abil või spetsiaalsel viisil ehitatud seisvate kivide abil.
Päevavalguse lõpp ja algus
Päikeseloojang ja päikesetõus on päevavalguse alguse ja lõpu punktid. Oluline on märkida, et mõlemad nähtused on vaid lühikesed hetked. Videvik on ajavahemik, mille jooksul päev muutub ööks või vastupidi. Hommikune hämarus on aeg koidu ja päikesetõusu vahel ning õhtu on aeg päikeseloojangu ja loojangu vahel. Videviku kestus sõltub tegelikult nii asukohast planeedil kui ka konkreetsest kuupäevast.
Näiteks Arktika ja Antarktika laiuskraadidel pole talvine öö kunagi täiesti pime. Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv saab hommikul idapiiri kohal nähtavaks. Päikeseloojang on hetk, mil Päikese lõppserv ei ole enam nähtav ja õhtul kaob läänepoolse horisondi alla.
Päevavalgustund
Päevavalgustundide kestus ning koos sellega ka loojangu ja päikesetõusu aeg ei ole püsiv. Põhjapoolkeral on päevad suvel pikemad ja talvel lühemad. Päeval ka väheneb või suureneb sõltuvalt geograafilisest laiusest, mida kõrgem see on, seda lühemad on päevad. Reeglina on see talvine aeg. Huvitav fakt on see, et Maa pöörlemiskiiruse vähenemise tõttu muutuvad päevad aja jooksul pisut pikemaks. Umbes 100 aastat tagasi oli päev keskmiselt 1, 7 millisekundi lühem kui praegu.
