Keenia Vabariik Seda riiki võib selle geograafilise ja etnilise koosseisu mitmekülgsuse tõttu nimetada Ida-Aafrika tõeliseks teemandiks.
Riigi pindala on 580 367 ruutmeetrit. km, mis on kuulus maaliliste maastike ja tohutute varude poolest. Keenia Vabariik asub Ida-Aafrikas ekvaatori ääres, kus on ulatuslik juurdepääs India ookeanile ning piirneb Ugandaga läänes, lõunas Tansaaniaga, põhjas Etioopia ja Lõuna-Sudaaniga, idas Somaaliaga. Tänu juurdepääsule ookeanile on Keenia juba pikka aega olnud strateegiliselt oluline territoorium, mille kaudu Aasia ja Araabia riikide kaubad mandrile langesid.
Keenia kui riigi poliitiline ja sisemine struktuur
Keenia on vabariik, millel on presidentaalne valitsemisvorm ja parlament koosneb kahest kojast - Rahvusassambleest (Assamblee) ja Senatist kui seadusandlikust organist. Enne 2010. aasta referendumit oli parlament ühekojaline. Ametlikult võetakse vastu kaks ametlikku keelt - suahiili ja inglise. Paljud keenialased räägivad Bantu keelt ja kasutavad veel umbes nelikümmend kohalikku murret.
Mis puutub usulistesse eelistustesse, siis ametlike andmete kohaselt on valdav enamus kristlasi 83% (protestandid 47, 7%, katoliiklased 23, 4%, muud kristlikud konfessioonid 11, 9%), moslemid 11, 2%, kuid tegelikult umbes pooled riigi elanikest kohalikud usulised veendumused. Riigi siseseks arvutusmeetodiks on Keenia šilling, väike muutus on senti. Riigi pealinn on Nairobi linn.
Keenia lühike ajalugu
Mõned teadlased usuvad mitte ilma põhjuseta, et Keenia võiks olla inimtsivilisatsiooni häll. Siit leiti umbes 2, 6 miljonit aastat vanad inimjäänused. Kohalike hõimude nomaadlik eluviis häiris pikka aega riikluse kujunemist. Esimesed linnad (need on ka osariigid) ilmusid rannikualadele ookeani äärde alles 11. sajandil tänu sõjalistele araablastele, kes siia islami tõid. 15. – 18. Sajandil valitses araablasi tõrjuv portugallane Aafrika mandri selles osas kõrgeimat.
18. sajandi ja 19. sajandi keskpaiga vahel ilmusid siin paljud araabia sultanaadid. Seejärel ilmus kohalikule “areenile” kaks uut tugevat mängijat - Suurbritannia ja Saksamaa. Suurbritannia väljus sellest lahingust võidukalt ja tegi 1890. aastal Keenia oma kolooniaks, surudes tugevalt alla Keenia vabastamisliikumise aastatel 1895–1905. Alles 1963. aastal, pärast paljude aastate pikkust vastasseisu, sai riik õiguse enesemääramisele. 12. detsembril 1964 kuulutati Keenia vabariigiks.
Keenia elanikkond
Viimane ametlik rahvaloendus viidi Keenias läbi 2009. aastal, siis kinnitati, et riigis elab 38 610 097 inimest. Teavet riigi elanike kohta avaldatakse regulaarselt ja 2011. aastal teatati, et see arv tõusis 41 miljonini. 2017. aastal on viimaste andmete kohaselt Keenia rahvaarv kasvanud 49, 70 miljonini.
Keenia rahvastikutiheduse osas on see neto maismaapindala järgi 47. kohal maailmas, mis on suhteliselt hõredalt asustatud. Keskmiselt on see 79, 2 inimest ühe ruutkilomeetri kohta maad. Sellest lähtuvalt on Keenia rahvastikutiheduse poolest 140. riik Maal.
Keenia pealinn ja suurim linn on Nairobi, mis on kuulus selle poolest, et suures linnas on maailmas ainus mängureserv. Nairobi on Aafrika suuruselt teine linn Ida-Aafrika järvede piirkonnas, kus elab 3, 5 miljonit elanikku. Nairobi, sealhulgas äärelinn, on Aafrika suuruselt 14. linn, kus elab 6, 54 miljonit inimest.
Muud Keenia suuremad linnad on Mombasa, kus elab 1, 2 miljonit inimest, Kisumu - 400 tuhat inimest ja Nakuru - 300 tuhat inimest.
Kibera slummid
Nagu paljudes Aafrika linnades, iseloomustab Keenia pealinna moodsate pilvelõhkujate olemasolu, mille akendest näete tohutuid slumme. Vanade kvartalite hulgas on jõukaid, sageli etniliselt segaseid ning üsna hästi teenindatavaid kommunaal- ja muid teenuseid. Kuid see pole kaugeltki kõikjal.
Kibera (Nairobi äärelinnas, keskusest 5 km edelas) asuvates maailmakuulsates agulites elab umbes 250 tuhat inimest. Naaberriikides toimuvatest lõpututest kodusõdadest põgenevad paljud põgenikud.
Enamik Kibera elanikest elab päevas vähem kui 1 dollariga, varjates telke ja kiirustades kokku pandud majakesi, kus puuduvad puhas vesi, puudub haridus ja ohjeldamatu vägivald ning nad surevad nakkushaigustesse. Slummide pindala on nii suur, et vahel moodustatakse sinna terveid külasid, kes üritavad iseseisvalt lahendada oma koduseid ja sotsiaalseid probleeme.
Rahvastiku koosseisu tunnused
Naastes erineva etnilise kuuluvuse juurde, tasub kaaluda paljusid erinevaid rühmi, kes moodustavad Keenia riigi elanikkonna. World Factbook CIA 01.12.2017 andmete põhjal saab neid klassifitseerida järgmiselt.
|
Keenia elanike nimekiri rahvuse järgi |
Protsent elanikkonnast |
|
Kikuyu |
22% |
|
Luhya |
14% |
|
Lo |
13% |
|
Calendin |
12% |
|
Camba |
11% |
|
Kisi |
6% |
|
Meru |
6% |
|
Muu Aafrika |
15% |
|
Aafrikaväline (Aasia, Euroopa ja Araabia) |
1% |
Keenia elanikkond on väga mitmekesine, riigis elab suur hulk Aafrika keelelisi ja etnilisi rühmi. Kogukondi on vähemalt 42, enamik neist Nilotes (30%) ja Bantus (67%), järgnevad kušiitide rühmitused, araablased, indiaanlased ja eurooplased. See on Keenia elanike eripära, siin eksisteerivad kõik rahvused ja usundid.
Keenia on noor kasvav osariik
Keenia elanikkond on väga noor, mis tõi kaasa selle kiire kasvu. Ligi kolmveerand elanikkonnast on alla 30-aastased. Iseseisvuse aastate jooksul võib Keenia elanikkonna taastootmise tüüpi määratleda laiendatud paljunemisena. Seda iseloomustab iga järgmise põlvkonna arvu kasv varasemate põlvkondade elanike arvuni. Järjest rohkem noori on võimelised järglasi andma. Kaasaegse meditsiini võimaluste laiemat kasutamist arvestades, eriti võitluses epideemiatega, aitab see kaasa suure sündivusega suremuse olulisele vähenemisele. ÜRO ennustab, et aastaks 2020 elab selles riigis kuni 51, 7 miljonit inimest.
Keenia praegune elanikkond
Viimane ametlik rahvaloendus viidi Keenias läbi 2009. aastal, siis kinnitati, et riigis elab 38 610 097 inimest. Teavet riigi elanike kohta avaldatakse regulaarselt ja 2011. aastal teatati, et see arv tõusis 41 miljonini.
|
Keenia elanikkond |
Kokku inimene |
|
Rahvastik 2017. aasta detsembri seisuga |
50285640 |
|
Viimane ÜRO hinnang 1. juulil 2017 |
49699862 |
|
Sünnipäev päevas |
4193 |
|
Surnud päevas |
780 |
|
Netoränne päevas |
-27 |
|
Puhasmuutus päevas |
3386 |
|
Rahvastiku muutus alates 1. jaanuarist |
1198644 |
Netokasv 1 inimene iga 26 sekundi järel.
Rahvastiku määr
Keenia toetab rahvastiku kasvu, kuid seal on kõrge nii sündimus kui imikute suremus. See on kooskõlas kogu Aafrikaga.
|
Viljakuse määr (üldistatud) |
31 201 sündi tuhande kohta |
|
Suremus |
5 809 surma / tuhat |
|
Netorände määr |
-0, 204 inimest tuhande kohta |
|
Mõlema soo eeldatav eluiga (eeldatav) |
66 912 aastat |
|
Meeste eeldatav eluiga (eeldatav) |
64 584 aastat |
|
Naiste oodatav eluiga (eeldatav) |
69 246 aastat |
|
Summaarne sündimuskordaja |
3839 last / naist |
|
Netotootmise määr |
1739 elusolevat tütart / naist |
|
Sugu suhe sündides |
1, 03 meest naise kohta |
|
Imikute suremus |
35, 628 surma / 1000 sündi |
|
Suremus enne viie aasta vanust |
48999 surma / tuhat |
|
Keskmine vanus sündides |
28 726 aastat |
|
Looduslik kasvutempo |
25, 393 |
|
Keskmine vanus (kokku) |
19, 5 aastat |
|
Keskealine (naine) |
19, 6-aastane |
|
Keskealine (mees) |
19, 4 aastat |
2017. aastal on viimaste andmete kohaselt Keenia rahvaarv kasvanud 49, 70 miljoni inimeseni.
Rahvastiku ajalugu
Keenia on noor kasvav vabariik. Riigi rahvaarv on sajandi jooksul kasvanud 2, 9 miljonilt peaaegu 40 miljonini, kasvu tipphetk toimus ajal, mil riik iseseisvus.
|
Aasta |
Rahvastik kokku inimene |
Rahvastiku tihedus inimesed ruutmeetri kohta Km |
Naised % |
Mehed % |
Kasv % |
|
2017 |
49699862 |
86 |
50.30 |
49, 70 |
2, 57 |
|
2015 |
47236259 |
81 |
50.30 |
49, 70 |
2.70 |
|
2010 |
41350152 |
71 |
50, 29 |
49, 71 |
2, 78 |
|
2005 |
36048288 |
62 |
50, 32 |
49, 68 |
2, 77 |
|
2000 |
31450483 |
54 |
50, 34 |
49, 66 |
2.84 |
|
1995 |
27346456 |
47 |
50, 29 |
49, 71 |
3.16 |
|
1990 |
23402507 |
40 |
50, 22 |
49, 78 |
3.56 |
|
1985 |
19651225 |
34 |
50, 20 |
49, 80 |
3, 85 |
|
1980 |
16268990 |
28 |
50, 20 |
49, 80 |
3, 82 |
|
1975 |
13486629 |
23 |
50.19 |
49, 81 |
3, 69 |
|
1970 |
11252492 |
19 |
50.12 |
49, 88 |
3, 43 |
|
1965 |
9504703 |
16 |
50.01 |
49, 99 |
3.24 |
|
1960 |
8105440 |
14 |
49, 85 |
50.15 |
3.04 |
|
1955 |
6979931 |
12 |
49, 73 |
50, 27 |
2, 81 |
|
1950 |
6076758 |
10 |
49, 57 |
50.43 |
0, 00 |
Demograafiline prognoos
Eeldatava eluea paranemine. Kui 2006. aastal oli keskmine tase 48, 9 aastat, siis juba 2016. aastal tõusis see näitaja 59 aastani.
|
Aasta |
Rahvastik kokku inimene |
Rahvastiku tihedus inimesed km ² kohta |
Naised % |
Mehed % |
Kasv % |
|
2020 |
53491697 |
92 |
50.30 |
49, 70 |
0, 00 |
|
2025 |
60063158 |
103 |
50.30 |
49, 70 |
2.34 |
|
2030 |
66959993 |
115 |
50, 28 |
49, 72 |
2.20 |
|
2035 |
74086106 |
128 |
50, 27 |
49, 73 |
2.04 |
|
2040 |
81286865 |
140 |
50, 26 |
49, 74 |
1, 87 |
|
2045 |
88434154 |
152 |
50, 25 |
49, 75 |
1, 70 |
|
2050 |
95467137 |
164 |
50, 25 |
49, 75 |
1, 54 |
|
2055 |
102302686 |
176 |
50, 26 |
49, 74 |
1, 39 |
|
2060 |
108838578 |
188 |
50, 27 |
49, 73 |
1, 25 |
|
2065 |
114980216 |
198 |
50.30 |
49, 70 |
1.10 |
|
2070 |
120634465 |
208 |
50, 33 |
49, 67 |
0, 96 |
|
2075 |
125717353 |
217 |
50.35 |
49, 65 |
0, 83 |
|
2080 |
130208287 |
224 |
50, 38 |
49, 62 |
0, 70 |
|
2085 |
134106797 |
231 |
50.41 |
49, 59 |
0, 59 |
|
2090 |
137384135 |
237 |
50.44 |
49, 56 |
0, 48 |
|
2095 |
140049179 |
241 |
50.47 |
49, 53 |
0, 38 |
