Eesti on riik, mis asub Kirde-Euroopas, Läänemere rannikul. Naaberriigid on Venemaa, Läti, Soome, Rootsi. Riigi elanikkond on rahvusvaheline: seal elavad lisaks eestlastele ka venelased ja ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. See oli rahvusvaheline tegur, mis mõjutas praeguseid eesti naisenimesid. Seetõttu pole üllatav, et mõnel nimel on kõla, mis pole Eesti enda jaoks tavapärane, ehkki mõned neist on ajaloo jooksul eesti keeles ümber tehtud.
Natuke ajalugu
Nagu kõik teised nimed, muutusid ka Eesti naisinimed erinevatel ajaloolistel etappidel. Pärast kristliku usu levikut Eestis hakkasid paljud katoliku kalendri järgi lapsi kutsuma. Seetõttu ilmus igapäevaelus palju nimesid, mille juurtel oli religioosne tähendus. Muide, neid kasutatakse endiselt. Mõni nimi on oma päritolult kunstlik, teine on üldiselt võetud eeposest (Aino nimi tuli Kalevalast). Nüüd mõjutavad nimetamisprotsessi suuresti Eestis elavad venelased - nende protsent võrreldes põliselanikega on endiselt suur.
Eesti kaunid naisinimed pole sugugi haruldased ning need võivad sisaldada nii lihtsaid, hõlpsasti meeldejäävaid nimesid kui ka originaalsel kõlal harva esinevaid.
Eestis konkreetsed nimed
Nimede varieeruvus ajaloos kasvab ainult aja jooksul. Seda mõjutavad mõne nime õigekirja erinevused. Viimase aja mood on topeltnimed. Kuna riik suundub pigem lääne kui ida poole, tuuakse ringlusesse nimed “rahvusvahelised”, mida eurooplased võiksid hõlpsasti mõista. Siiski ei saa öelda, et elanikud petavad end: vanad naissoost eestikeelsed nimed on endiselt kõrva poolt armastatud (näiteks Maria, Laura). Mõned vanad nimed on paratamatult minevikku vajunud, ehkki need olid kunagi väga populaarsed - näiteks nimi Christina. Kahekümnenda sajandi alguses. Naissoost nimed Linda, Hilda, Salme ja Olga olid populaarsed, kuid nüüd on nad end ka ammendanud ja on haruldased.
Mis on alati prioriteet?
Millised kaunid eestikeelsed nimed tüdrukutele olemas on:
- Annika - tõlgitud kui "arm"
- Laura - tõlgendati algselt "loorberiga kroonitud"
- Sofia - võttis vanakreeka keelest kasutusele tarkuse tähenduse. See nimi viib viidete sagedusse, lisaks on see "vana taimer"
- Alice - nimi, mis on üks nime Alice vorme, tõlgitakse kui "üllas". Populaarsuse teine koht! 2014. aastal nimetati tüdrukuid 74 korda "Alice". Nimi on tõeliselt aristokraatlik
- Brigitte - tõlgendatud kui voorust
- Kirke on sõna, mis mõnede sõnul sisaldub usutunnistuse jaotises “Eesti naisinimed”: “kirche” tähendab templit. Nüüd tõlgitakse see vene keelde kui "pühapäev"
- Lisette - "Elizabethi" deminutiivvorm
- Nimes Emma on meelelahutuslik mitme variandiga päritolu. Ühe kohtuotsuse kohaselt on see saksa keel ja tähendab „tervet”, „universaalset”. Teised usuvad, et see on juudi päritolu, mis tähendab "Jumal on meiega". Järgmine versioon on algne ladinakeelne nimetus ja seda tõlgitakse ainult kui „vääris”, „siiras”. On vägivaldseid toetajaid, et nime Emma araabia juured on tõlgitud kui “tõene”, “usaldusväärne”. Samuti usutakse, et see nimi iseloomustab väga uhket tüdrukut. See hõivab Eestis populaarsuse poolest 8.-9. Nii näiteks kasutati 2014. aastal vastsündinud tüdrukute nimetamiseks Emma nime 55 korda. Eesti jaoks - muljetavaldav näitaja!
- Helena on Eesti jaoks haruldane nimi (tähendab "Bright"). Võib öelda, et see on traditsiooniline. Nendele tuleks lisada ka nimi Janik (“Jõgi”). Eesnimele omistatakse sageli ümbritseva maailma idealiseerimise tunnuseid, iha täiuslikkuse järele; ja teine, arvatakse, moodustab tüdrukust tõelise juhi. Neid nimesid ei lisatud siiski määrsõnade arvu (2014. aasta andmetel).
Kas olla trendis või mitte olla trendis?
Nüüd on populaarsuse laine pesnud maha Maria, Sofia ja Laura nimed. Võib arvata, et nime Maria annavad nende tütardele ainult Eestis elavad venekeelsed vanemad, kuid see pole nii. Ka põlised eestlased armastavad teda. Sama populaarne on nimi Anna, sõltumata riigi elanike kodakondsusest.
Aga Euroopa?
Avatus Euroopale sunnib eestlasi kasutama ingliskeelseid nimesid. Kui välismaalane reisib välismaale, on tema huvides, et tema nimi oleks selge, äratuntav, et teda saaks noomida. Näiteks eestikeelset nime Kryyt kandv naine ei tunne tõenäoliselt end välismaalastega suheldes mugavalt.
Kust otsida?
Andmed määratud nimede esinemissageduse kohta leiate soovi korral Eesti Siseministeeriumi kodulehelt. See on täiesti seaduslik, kuna alates 2000. aastast avaldab ta oma veebisaidil pressiteateid, kus iga kuu esitati teavet nimede kohta. Algselt võis saidilt leida ainult vastsündinutele antud haruldasemaid nimesid. Hiljem hakati avaldama andmeid nimede kohta, mida kõige sagedamini anti. Allikas on saadaval kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles.
