Deflaatori indeks on majandusnäitaja, mida kasutatakse ettevõtete vara väärtuse ümberarvutamiseks.
Makromajanduslike näitajate seisukohast kasutatakse seda RKT (rahvamajanduse kogutoodangu) väärtuse korrigeerimiseks, võttes arvesse hinnamuutusi. RKT deflaator moodustatakse, võttes arvesse vahendeid, mida riik kulutab toorme ja tööstuskaupade ostmiseks, ning arvestades ka raha, mis on saadud kaupade ja teenuste müügist maailmas ja siseturul. Nende näitajate võrdlemisel moodustub deflaatori indeks, mis vastavalt hindade muutustele muutub ka.
Üldiselt tähendab mõiste "deflaator" mitmeid määratlusi:
-GD-deflaatorit (sisemine kogutoode) kasutatakse riigi siseturul valitsevate tegelike hindade määramiseks, lähtudes hinnaindeksi arvutamisest.
-KTK deflaator (RIIKLIK KOKKUPUUTE TOODE) määratakse indeksina eelmise aasta näitajate ja jooksva suhte suhtega.
-Tulu (hinna) deflaator - näitaja hinnataseme kohta võrreldes jooksva aasta ja eelmise aastaga.
Deflaatori indeks on vastavalt Vene Föderatsiooni valitsuse poolt heaks kiidetud otsusele määratud kalendriaastaks, mis põhineb jooksva aasta hinnatõusu arvutustel.
Venemaa majanduses hakati deflaatori indeksit kasutama alates 1996. aastast ettevõtete varade (põhivara, materiaalne põhivara, käibevara) kaalutud keskmiste hindade näitajana.
Deflaatori indeksi arvutamiseks töötasid Vene Föderatsiooni Goskomstat, Vene Föderatsiooni rahandusministeerium ja Vene Föderatsiooni majandusministeerium välja ühise juhendi, mis kiideti heaks 21. mail 1996. Selle rakendamine on otseselt seotud ettevõtte tulumaksu maksustamisbaasi määramisega. Sel ajal kasvas seoses Venemaa majanduse kriisiga kiire inflatsioon, mistõttu konverteerimisindeksid tehti kvartaalselt.
Varade, näiteks põhivara, väärtuse ümberarvutamine toimub järjestikku, võttes arvesse deflaatori indeksi muutusi. Kui objekt omandati näiteks jaanuaris 1996 ja müüdi selle aasta lõpus müüki, korrigeeritakse selle objekti jääkväärtust vastava deflaatori indeksi järgi. Kui põhivara vastuvõtmine ja võõrandamine toimus samas kvartalis, siis arvestust ei tehta. Kinnisvara müügist saadava kasumi saab kindlaks määrata järgmise valemi abil:
P = CR - (BS x D,), kus
P - müügikasum;
ЦР - müügihind;
BS - bilansiline väärtus;
D on deflaatori indeks.
Vara müümisel ei pruugi olla mingit kasumit, s.t. selle rakendamine võib olla võrdne bilansilise maksumusega või sellest väiksem. Sel juhul ei kohaldata inflatsioonimäära ümberarvestust. Põhivara bilansilise maksumuse ümberhindamiseks hakati 1998. aastal kasutama deflaatori indeksit.
Allpool on tabel, mis iseloomustab inflatsiooninäitajate muutuse taset 4 aasta jooksul (1996–1999) kvartaalselt.
|
aastal |
1. veerand |
2. veerand |
3. veerand |
4. veerand |
|
1996 |
113, 3% |
108, 3% |
105, 2% |
103, 5% |
|
1997 |
101, 6% |
101, 2% |
101, 8% |
100, 6% |
|
1998 |
102, 5% |
102, 3% |
103, 9% |
107, 2% |
|
1999 |
108, 3% |
108, 6% |
112, 7% |
110, 1% |
Neid näitajaid silmas pidades viiakse ettevõtete varad ümber, va väärtpaberid, aktsiad, immateriaalsed varad ja valuuta.
Vene Föderatsiooni 1. oktoobri 2008. aasta valitsuse istungil kaaluti Vene Föderatsiooni pikaajalise sotsiaalmajandusliku arengu kontseptsiooni perioodiks kuni 2020. aastani, mille põhjal on kavas ettevõtete pikaajalised projektid ehituse ja teenuste valdkonnas.
