Saatefraas „Inimene ei ela ainult leivast” peidab inimeste põhivajadused elus, materiaalsed ja vaimsed. Iga inimene ei saa elada ilma õhu, vee ja toiduta. Kuid see pole veel kõik!
Inimese põhilised bioloogilised vajadused
Arvestades vanasõna „Inimene ei ela üksi leivaga“ tähendust, tuleks sügavalt uurida, mis on iga indiviidi olemasolu aluseks. See tähendab, et on väga oluline kindlaks teha, millised on inimese põhivajadused.
Esiteks peab iga maa peal olev olend oma olemasolu toetama. Seetõttu ei saa bioloogilisi vajadusi mingil juhul arvestamata jätta. See on hingamine, toit, vesi, riided, uni, ohutus, tervis. Täpselt nii ütleb vanasõna esimene osa: “Inimene ei ela üksi leiva järgi”. St bioloogilised vajadused on esmatähtsad. Näljane inimene soovib oma eksistentsi säilitamiseks kõigepealt süüa.
Inimene on sotsiaalne olend
Ehkki paljud Maal elavad organismid ei suuda üksi ellu jääda, võtab selle liini inimene tõenäoliselt esikoha. Vajadus suhtluse, armastuse, populaarsuse, tunnustuse, mõnikord juhtimise ja teiste inimeste üle domineerimise järele - need on inimeste sotsiaalsete vajaduste komponendid.
Ja fraasi "inimene ei ela üksi leib" hääldamisel vihjavad paljud sellele. Võite olla täis, riides, elada soojuses ja mugavuses, omada isegi palju enamat kui vaja, kuid tunda end sügavalt õnnetuks, sest läheduses pole lähedast, et teie kallim tunneb end halvasti, et keegi ei taha teie andeid ära tunda. Sarja pealkiri “Rikkad ka nutavad” on just selles mõttes sünonüüm vanasõnale, millega mõttekäik alguse sai.
Vaimsed vajadused
Mõtiskledes selle üle, mida fraseoloogia tähendab: „inimene ei ela leivast üksi“, mõistavad kõik, et peale leiva (ja selle sõna all mõeldakse kõike eksistentsiks vajalikku) on veel midagi, ilma milleta ei saa elu olla täielik ja õnnelik. Need on inimese niinimetatud vaimsed vajadused.
Iga inimene on algselt loov. Selle mõistmine on inimese enda ülesanne. Ja veelgi olulisem ülesanne on saada teiste heakskiit, tunnustus. Alles siis võime öelda, et inimene toimus.
Rohkem vaimseid vajadusi hõlmavad teadmised maailmast, endast, oma kohast elus, tema olemasolu mõttest.
