Kaasaegset ühiskonda nimetatakse informatiivseks. See on tingitud asjaolust, et turgudel nõutakse mitmesuguseid uudiseid ja teavet. Kõigis valdkondades on teave eriti oluline, selle kogumiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks on loodud spetsiaalsed süsteemid. Riik on üks suuremaid tootjaid ja samal ajal selle andmebaasi tarbija. Räägime sellest, kuidas toimub teaberessursside riiklik juhtimine, kuidas neid varustatakse, moodustatakse ja kasutatakse.
Lähtemõisted
Teabeallikate spetsiifika mõistmiseks on vaja kindlaks teha, mis see on. See termin viitab mis tahes andmekandjale salvestatud ja ebakindluse vähendamiseks edastatud teabele. Teavet saab automatiseerimise kaudu edastada ühelt inimeselt teisele, masinalt subjektile. Ja ka signaalide kujul saab seda edastada elusate asjade ja taimede kaudu. Sel eesmärgil tuleks teave riietada teadete vormi. See võib olla tekst, kõne, diagramm, pilt, koodisüsteem.
Teabe olemuse saab määratleda teadmise mõiste kaudu. Sõnumi saaja peab teabe dekodeerima ja lahti ütlema öeldu tähenduse, see tähendab midagi, mida ta polnud seni teadnud. Kui midagi uut pole, peetakse sõnumit ebajärjekindlaks. Algsed mõisted hõlmavad ka teavet teabeallikate kohta. See hõlmab ka materiaalsetele andmekandjatele salvestatud dokumente. Teavet saab esitada ka andmete kujul: signaalid, numbrid, tähed, pildid. Need on omakorda fikseeritud erinevatel kandjatel.
Teabeallikate mõiste
Mis tahes tegevuse läbiviimiseks vajab inimene ressursse. Need tähendavad teatud objekte, mis aitavad eesmärke saavutada. Neist eristatakse materiaalset, looduslikku, energia-, tööjõu- ja rahalist. Ja kõige olulisemad kaasaegsete ettevõtete ja inimeste tegevuses on teaberessursid. Nende peamine erinevus teistest on see, et need on elanikkonna intellektuaalse tegevuse tulemus. Nende loojad on riigi elanike kvalifitseeritud ja loominguline osa, seetõttu on sellised andmed riigi aare.
Privaatsed ja avalikud teabeallikad on klassifitseeritavad taastuvatena ning neid võidakse levitada ja dubleerida. Põhimõtteliselt esitatakse need raamatute, dokumentide, andmebaaside ja kunstiteoste kujul. See tähendab, et see on kõik, mida ühiskond on kogunud oma olemasolu ja arengu ajaloo jooksul. Need ühendavad kõik inimkonna teadmised ja kogemused esmase ja teisese teabe kujul. Esimesel juhul on see teadmiste hulk, mis inimeste tegevuse tagajärjel pidevalt suureneb. Teisel juhul on see teave, mida töödeldakse ja salvestatakse mis tahes andmekandjal.
Täna kasvab sellise teabe hulk kiiresti. Igal inimesel on võimalus luua oma teabeallikad tekstide, fotode, heli- ja videofailide kujul. Seadus määratleb sellised teabeallikad dokumentide ja nende massiividena. Need võivad olla nii üksikisikute kui ka organisatsioonide ja inimrühmade, sealhulgas riigi omandis.
Teabeallikate tüübid
Teabeallikate liigitamisel on palju põhjuseid. Sisu järgi võib need jagada järgmisteks osadeks: teaduslikud, sotsiaal-poliitilised, isikuandmed, regulatiivsed, keskkonnaalased ja muud. Formaalselt saab välja tuua dokumenteeritud ja dokumenteerimata teabeallikad. Esimesed jagunevad omakorda elektroonilisteks teksti-, graafilisteks, heli-, foto- ja videodokumentideks. Omandivormi järgi on olemas: riiklikud teabeallikad, munitsipaal-, avalik-õiguslikele organisatsioonidele kuuluvad ja eraõiguslikud.
Riigi andmebaasi saab jagada osariikide kaupa föderaalseks teabeks, Vene Föderatsiooni moodustavateks üksusteks, munitsipaal- ja üksikuteks osakondadeks. Piirangukriteeriumide kohaselt on ressursse üldiseks ja ametlikuks kasutamiseks, teavet, millele juurdepääs antakse poolte kokkuleppel, on keelatud.
Teabeallikate haldus
Iga riik korraldab järgmiste eesmärkide saavutamiseks teaberessursside haldamise süsteemi:
- hulga dokumentide loomine, mis aitavad kaasa riigi juhtimisele ja põhiseaduslike õiguste ja kohustuste rakendamisele;
- riiklike teabeallikate säilitamine ja kaitse;
- organisatsioonide ja kodanike juurdepääsu pakkumine andmebaasile.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja lahendada mitu kriitilist organisatsiooniülesannet. Teabevahendite riikliku haldamise süsteem on loodud selleks, et pakkuda:
- Olulise teabe kogumise, töötlemise ja säilitamise korraldamine.
- Erinevate osakondade tegevuse koordineerimine riigi ühtse inforuumi loomiseks.
- Nende ressursside raamatupidamine ja neile juurdepääsu tagamine.
- Teabekaitse korraldamine, selle säilitamise ja kasutamise kontroll.
Riigi teabeallikate koosseis
Üldiselt võib kõik riigi teabeallikad jagada kahte suurde rühma: ressursid, mis on vajalikud üksikute riigiasutuste toimimiseks, ja need, mida vajavad välised kasutajad. Teine rühm loodi selleks, et koguda teavet ja pakkuda sellele juurdepääsu kodanikelt ja erinevatelt organisatsioonidelt. Nende hulka kuuluvad riigi raamatukogu- ja arhiivivõrgud, samuti statistilised ja teaduslik-tehnilised süsteemid. Ja riigiasutuste teabeallikad on põhjalik teave pensionifondide, kohtute, sotsiaalteenistuste, ministeeriumide ja osakondade tegevuse kohta.
Teabeallikate kujundamine ja kasutamine
Erinevate riigiasutuste töö käigus moodustatakse palju dokumente, mida tuleb nende kasutamiseks tõhusalt säilitada ja korrastada. Riigi teabeallikate moodustamine hõlmab järgmisi tegevusi:
- tingimuste loomine igat liiki teabe omandiõiguse kaitse süsteemi arendamiseks ja parendamiseks;
- eri taseme avaliku ja erasektori tegevuse aluste korraldamine ning ühtse inforuumi pakkumine;
- nende ressursside vahetamist, levitamist ja kasutamist hõlbustavate erisüsteemide väljatöötamine.
- tingimuste loomine kodanikele ja organisatsioonidele kvaliteetse teenuse osutamiseks;
- teabe levitamise ja kogumise ühtse süsteemi väljatöötamine.
Riigi poliitika teaberessursside valdkonnas
Põhiteabe valdkonna tegevust reguleerib seadus, mis käsitleb teavet, informatsiooni ja teabe kaitset. Riik võtab endale selle resolutsiooni jõustamise kohustuse ja tegeleb ka selle täiustamisega seoses käimasolevate muudatustega. Riigi poliitika selles valdkonnas on suunatud tõhusa süsteemi loomiseks teabeallikate kogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks. Riik võtab vastutuse ja kohustused ühtse baasi moodustamiseks. See on kodanike isikuandmete säilitamise tagaja ning aitab ka selle valdkonna tegevust parendada. Riigi teaberessursside tagamine kaasaegse kaitsesüsteemiga, sealhulgas seadusandlik, on riigi juhtkonna kõige olulisem ülesanne.
Valitsuse teabeallikad
Igal ministeeriumil, piirkondlikel omavalitsustel ja erinevatel osakondadel on oma teabeallikad. Lisaks tuleks riigisüsteem üles ehitada nii, et eri struktuuride ja tasemega organisatsioonide vahel oleks ühtne võrk. Lisaks on olemas riikliku organisatsiooni sisemised teabeallikad. Näiteks peaks igal piirkondlikul valitsusel olema veebisait, kust kodanikud ja teatud ettevõtted saaksid teavet asutuse töö kohta. Neil on ka sisevõrgud, mille kaudu töötajad vahetavad sõnumeid. Piirkondlikud omavalitsused alluvad ka kohaliku riigi infosüsteemidele ja ressurssidele: raamatukogudele, arhiividele ja statistikaasutustele.
Raamatukoguvõrgud
Elanikkonna mitmekesiste vajalike teadmiste pakkumiseks tegutsevad riigis raamatukogusüsteemid. Nende eripära on see, et nad säilitavad ainult töödeldud, avaldatud ja kopeeritud teavet. Vastavalt raamatukogude seadusele tegutsevad Venemaal järgmist tüüpi raamatukogude võrgud:
- avalik;
- teaduslik ja tehniline;
- keskkool;
- meditsiiniline;
- põllumajanduslik.
Lisaks eeltoodule on veel kool, ametiühing, armee ja teised. Raamatukogud katavad kogu riigi ja pakuvad elanikkonnale tasuta teavet. See riigisüsteem hõlmab enam kui 150 tuhat asutust.
Arhiivid
Riigi ressursside süsteem hõlmab ka riigi arhiivivõrku. Nendes Venemaa asutustes on 460 miljonit teabeüksust. Dokumendid võetakse vastu säilitamiseks järgmistes asutustes:
- riigi ja omavalitsuse arhiiv;
- raamatukogud ja muuseumid;
- Teaduste Akadeemia infosalvestussüsteemid.
Riigiarhiivivõrgustik võtab dokumente vastu alalise raamatupidamise jaoks ning mitmesugused ettevõtted, osakondade ja harude arhiivid teostavad ajutist omandamist. Süstematiseeritud asutuse põhiülesanne on teabe kvaliteetne säilitamine ja selle kohta taustdokumentide pakkumine kodanikele ja ettevõtetele.
Statistika süsteem
Riik lisaks teabe talletamisele ja levitamisele tegeleb ka selle kogumisega. Sel eesmärgil on loodud statistikaasutuste süsteem, mis pakub ressursse erinevate riigi elu aspektide jaoks. Sellise raamatupidamise objektid on sotsiaalmajandusliku arengu ja demograafiliste näitajate, erinevate tööstusharude olukorra, avaliku arvamuse, tööjõuressursside olemasolu ja palju muud näitajad. Valitsusasutuste statistilise teabe ressursid võimaldavad meil hinnata nende töö efektiivsust, andmeid elanike eluolu ja majanduse toimimise kohta. Nad annavad aimu, kuidas riik elab.
Teadusliku ja tehnilise teabe süsteem
Venemaal on teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise tegevuse tulemusena loodud teabe kogumise, säilitamise ja kasutamise võrk. See on vajalik teadlastele, kes loovad uusi ideid, leiutisi ja peaksid olema teadlikud uutest avastustest. Samuti on vaja teaduse ja tehnika valdkonnas riiklike teabeallikate loomist ettevõtetele, kes plaanivad juurutada uuendusi tootmises ja äritegevuses. See süsteem hõlmab raamatukogude ja uurimiskeskuste võrku. Nad koguvad teavet ja levitavad avaldatud andmeid. See võrk kogub ka patenditeavet, mida saavad kasutada ettevõtted ja üksikisikud.
Riigi Interneti-ressursid
Kvaliteetse teenuse tagamiseks Venemaal luuakse valitsuse teabeallikad ja korraldatakse nende esindatus Internetis. See võimaldab kodanikel saada teavet valitsusasutuste töö kohta, teavet konkreetsete inimeste ja organisatsioonide kohta, statistilisi andmeid ja koostada mitmesuguseid dokumente. Peamine Interneti-ressurss on riigiteenistuse veebisait, mis võimaldab elanikel saada infoteenuseid kodust lahkumata. Samuti on raamatukogude, arhiiviasutuste ja asutuste saite, mis lihtsustavad elanike juurdepääsu andmebaasile.
