ÜRO-l on palju riike. Selle organisatsiooni äriläbirääkimisi ja kirjavahetust peetakse siiski vaid mõnes konkreetses keeles. Selliseid ÜRO ametlikke keeli, mille nimekiri on suhteliselt väike, ei valita juhuslikult. Need olid hoolika ja tasakaalustatud lähenemise tulemus.
Kuus keelt
ÜRO ametlikeks keelteks on tunnustatud ainult mõned maailmakeeled. Nende valikut mõjutasid paljud tegurid, sealhulgas levimus. ÜRO ametlikke keeli on kuus. Nende hulka kuulub muidugi ka vene keel. Valik inglise ja hiina kasuks on ilmne - tohutu hulk inimesi kogu planeedil räägib neid keeli. Lisaks eeltoodule said riigikeele staatuse araabia, hispaania ja prantsuse keel. Kõik need keeled on ametlikud enam kui sajas maailma riigis, neid räägib rohkem kui 2800 miljonit inimest.
Ajaloolised hetked
ÜRO ametlike keelte ajalugu algas pärast II maailmasõja lõppu. ÜRO harta, mis sõlmiti USA-s 26.06.1945, allkirjastati algselt viies keeles. Nende hulgas puudus araabia keel. Seda tõendab selle dokumendi artikkel 111, kus on ka öeldud, et kõik eksemplarid on autentsed, sõltumata koostamise keelest.
1946. aastal kiitis Peaassamblee heaks eeskirjad, mis nõudsid kõigi keelte võrdset kohtlemist ja seda, et kõigis ÜRO alluvates organites tuleks kasutada viit keelt. Lisaks loeti loetletud ÜRO ametlikud keeled ametlikeks ning inglise ja prantsuse keeli töökeelteks. Aasta hiljem välistas organisatsioon nõude, et ÜRO ametlikel keeltel, mille nimekiri koosnes siis ainult viiest ametikohast, peaks olema teistes organisatsioonides sama staatus.
1968. aastal sai töötaja staatus vene keele - ühe ÜRO ametliku keele.
1973. aastal tunnustati hiina keelt lisaks ka töökeelena. Ametliku keelena lisati ka araabia keel ja sellest sai ka Peaassamblee töökeel. Sel moel said kõik ametlikud keeled samaaegselt töökeelteks.
1983. aastal tunnustas Julgeolekunõukogu kõiki kuut ÜRO ametlikku keelt. Selles organisatsioonis said nad ka ametlikuks ja samal ajal ka töölisteks.
On tähelepanuväärne, et kõigil ÜRO peasekretäridel olid praktilised teadmised inglise ja prantsuse keelest.
Keelte kasutamine
ÜRO ametlikke keeli kasutatakse selle suurima organisatsiooni igasugustel kohtumistel ja koosviibimistel. Eelkõige kasutatakse neid Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu juhtide koosoleku ajal. Ülaltoodud keeli kasutatakse ka majandus- ja sotsiaalnõukogu tegevuses.
Selle staatuse tähendus on see, et igal ÜRO liikmel on õigus rääkida mõnda neist ametlikest keeltest. Kuid see ei piira mingil viisil tema õigust mõnda teist keelt kasutada. Kui riigi esindaja ei räägi riigikeelt, tõlgivad sünkroontõlgid ametlikku keelt. Lisaks on sünkroontõlkijate ülesandeks tõlkida ühest ametlikust keelest viieni.
ÜRO dokumentatsioon
Kontoritöö toimub organisatsioonis ka kõigis kuues keeles. Veelgi enam, kui dokument tõlgitakse näiteks ainult nelja keelde ja ülejäänud kahte ei tõlgita, siis sellist dokumenti ei avaldata ilma, et seda oleks tõlgitud kõigis ametlikes keeltes. Tekstide autoriteet on sama - hoolimata nende esitamise keelest.
Keelte võrdsus
Ühel ajal kritiseeriti ÜRO juhtkonda inglise keele kasutamise kalduvuse tõttu ja seetõttu ka muude ametlike keelte ebapiisava tähelepanu eest. ÜRO liikmesriigid, kelle elanikkonnast räägitakse hispaania keeles, tõstatasid selle küsimuse 2001. aastal peasekretär Kofi Annani juures. Sel ajal põhjendas K. Annan seda tasakaalustamatust kuue keele vahel asjaoluga, et organisatsiooni eelarve ei võimalda õigesti arvestada igasse keelde tõlkimise peensusi ja nüansse. Siiski võttis ta selle üleskutse teadmiseks ja ütles, et olukorda tuleks parandada, pöörates tähelepanu iga ametliku keele piisavale kasutamisele.
See vastuoluline hetk lahenes aastatel 2008–2009, kui Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt sekretariaadile usaldati ülesanne säilitada pariteet kõigi ametlike keelte vahel. Erilist tähelepanu tuli pöörata avalikkusele levitatava teabe tõlkimisele.
ÜRO esitas 8. juunil 2007 resolutsiooni selles töötavate inimressursside juhtimise kohta. Lisaks rõhutas dokument teadlikult kõigi 6 ametliku keele võrdsuse suurt tähtsust ilma eranditeta.
4. oktoobril 2010 koostas peasekretär mitmekeelsuse raporti ja umbes kuue kuu pärast palus peaassamblee tal anda garantiid, et kõik ÜRO ametlikud ja töökeeled on võrdsed, et neile luuakse normaalseks toimimiseks vajalikud tingimused. Samal ajal võttis rahvusvaheline üldsus vastu resolutsiooni, milles märgiti, et ÜRO ametliku veebisaidi arendamine (mitmekeelsuse poolelt) toimub aeglasemas tempos, kui seni arvati.
ÜRO spetsialiseeritud asutused
On teada, et ÜRO-l on ka sõltumatuid organisatsioone või institutsioone, kes teostavad oma tegevust autonoomselt. Selliste osakondade hulka kuuluvad näiteks UNESCO, Ülemaailmne Postiliit ja teised. On tähelepanuväärne, et nendes sõltumatutes ÜRO organites võib ametlikeks keelteks pidada ka teisi keeli. Niisiis kasutatakse universaalses postiliidus ainult prantsuse keelt, see on ainus ametlik keel. Vastupidi, UNESCO-s tunnustatakse ametlikult üheksa keelt, nende hulgas portugali ja itaalia keelt ning ka hindi keelt. Rahvusvahelisel põllumajanduse arengu fondil on ainult neli keelt, mida selle liikmed ametlikult kasutavad. See on araabia, hispaania, prantsuse ja inglise keeles.
Keelekoordinaator
Juba 1999. aastal pöördus Peaassamblee peasekretäri poole, võttes vastu resolutsiooni, milles nõuti sekretariaadi kõrgema ametniku ametikoha loomist ja ametisse nimetamist. Sellele ametnikule tehti ülesandeks koordineerida kõiki mitmekeelsusega seotud küsimusi.
6. detsembril 2000 määrati esimesena sellele ametikohale Tšiili Federico Riesco. Järgmine mitmekeelsuse koordinaator oli Miles Stoby Guyana, kes määrati ametisse 6. septembril 2001.
Kofi Annan nimetas Shashi Teruri 2003. aastal koordinaatoriks. Paralleelselt oli ta kaasatud ka asekantslerina, kes tegeles kommunikatsiooni ja avaliku teabega.
Praegu on mitmekeelne koordinaator Jaapanist pärit Kiyo Akasaka. Nagu Shashi Terur, ühendab ta oma töö avaliku teabe osakonna juhataja ametikohaga.
Keelepäevad
Alates 2010. aastast tähistab ÜRO nn keelepäevi, millest igaüks on mõeldud ÜRO kuuest ametlikust keelest. Seda algatust toetas avaliku teabe osakond eesmärgiga rõhutada organisatsiooni keelelist mitmekesisust ning saada teadmisi ja teavet kultuuridevahelise suhtluse olulisuse kohta. Teatud keele iga päev on seotud mõne olulise keele ajaloolise sündmusega, mis selle keele riigis aset leidis.
- Araabia keel - 18. detsember - kuupäev, mil araabia keel määrati ÜRO ametlikuks keeleks.
- Vene keel - 6. juuni - A.S. sünniaeg Puškin.
- Eesti keel - 23. aprill - Shakespeare'i sünniaeg.
- Hispaania keelt - 12. oktoobrit - peetakse Hispaanias "Columbuse päevaks".
- Hiinlased - 20. aprill - Tsang Jie auks.
- Prantsuse keel - 20. märts - rahvusvahelise loomise päev.
Paralleelselt Euroopa Liiduga
Euroopa Liit on veel üks suur mitmekeelne organisatsioon, mis koosneb mitmest riigist. Igal neist riikidest on muidugi oma keel. Seetõttu kehtib selles liidus peamine reegel, et osalevate riikide kõik keeled on võrdsed. Kogu dokumenteerimine ja arhivaalide pidamine peaks toimuma nendes keeltes, tuleks teha vastavad tõlked. Samal ajal, kui liit kasvas ja teised riigid (Põhja-Skandinaavia ja Ida-Euroopa riigid) liideti, ei nõudnud need uued liikmed, et Euroopa Liit annaks oma keelele ametliku staatuse, õigustades seda mõne peamise keele tundmisega. Selliseid liidus peetakse inglise, saksa, itaalia, prantsuse ja hispaania keelde. Organisatsiooni uute liikmete seda seisukohta kinnitab tõepoolest asjaolu, et peaaegu kõigil diplomaatidel on head teadmised vähemalt ühes loetletud keeltest. Enamik uusi liikmeid eelistab inglise keelt. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Liidus on tulihingelisemad mitmekeelsuse toetajad prantslased.
Ametlike keelte kasutamine teistes rahvusvahelistes organisatsioonides
Teised rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks spetsialiseerunud kaubandusele, spordile, nagu ka teised, kipuvad kasutama inglise keelt, kuid koos sellega märgitakse prantsuse keele sagedast kasutamist, paljudes kogukondades on see ametlik.
Regionaalse ulatusega rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad peamiselt keelt, mis on iseloomulik nende etnilisele või usulisele koosseisule. Seega kasutatakse moslemiorganisatsioonides araabia keelt ja valdavas osas mitte-moslemi-Aafrikas kasutatakse ametlike keeltena kas prantsuse või inglise keelt (koloonia minevik jättis suure mõju).
