Tingimusteta sissetulek on sotsiaalkindlustussüsteemi vorm, kus kõik riigi kodanikud ja elanikud saavad lisaks raha teenimisele regulaarselt ka teatud summa raha riigilt või mõnelt muult avalik-õiguslikult organisatsioonilt. Kui sel viisil eraldatud vahendid on väiksemad kui minimaalsed elamiskulud, loetakse see osaliseks. Tingimusteta sissetulek on paljude turusotsialismi mudelite põhikomponent. Kontseptsiooni apologeedid on Philip Van Paris, Ayles Mackay, Andre Gorz, Hillel Steiner, Peter Wallenstein ja Guy Standing.
Ajaloolised juured
Diskussioon universaalse tingimusteta sissetuleku kehtestamise vajaduse üle algas Euroopas 1970. – 1980. Aastatel. Osalt ajendas seda arutelu USA-s ja Kanadas. Järk-järgult hakati seda teemat arutama kõigis arenenud riikides, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning isegi mõnes Aafrika ja Aasia osariigis. Alaska alalist fondi peetakse tingimusteta sissetuleku maksmise parimateks näideteks, ehkki osaliselt. Sarnased sotsiaalkindlustusskeemid kehtivad Brasiilias, Aomenis ja Iraanis. Põhisissetuleku katseprojekte rakendati USA-s ja Kanadas 1960. – 1970. Aastatel, Namiibias (alates 2008. aastast) ja Indias (alates 2010. aastast). Euroopas on poliitilisi otsuseid nende rakendamiseks Prantsusmaal, Hollandis ja Soomes. 2016. aastal korraldati Šveitsis sel teemal rahvahääletus, kuid 77% inimestest hääletas tingimusteta sissetuleku kehtestamise vastu.
Rahastamise allikad
Kui Milton Friedman ja teised majandusteadlased esmalt pakkusid välja negatiivse tulumaksu, usuti, et proportsionaalne süsteem vähendab bürokraatiat ja toob lõpuks iga elaniku jaoks sissetuleku garanteeritud. Selle kontseptsiooni toetajad olid rohelised, mõned sotsialistid, feministid ja nn piraatparteid. Erinevate majanduskoolide esindajad pakkusid seda projekti erineval viisil rahastamiseks. Sotsialistid uskusid, et üldise tingimusteta sissetuleku on võimalik saavutada tootmisvahendite ja loodusvarade avaliku omandi kaudu. "Parempoolsed", näiteks Friedman, arvas, et on vaja kehtestada ainult proportsionaalne maksusüsteem. Rohelised on pakkunud välja oma tee. Nad usuvad, et tingimusteta sissetulekut saab rahastada keskkonnamaksude kaudu. Alternatiivsete kõigi tingimusteta sissetulekuallikate hulgas on järkjärguline käibemaksusüsteem ja rahareform.
Pilootprogrammid
Edukaim näide, et isegi osalise tingimusteta sissetuleku saab sisse viia, on Alaska püsifond. Samamoodi töötab Bolsa Familia süsteem vaeste perede jaoks Brasiilias. Muud katseprogrammid hõlmavad järgmist:
- Negatiivse tulumaksu katsed USA-s ja Kanadas 1960. – 1970.
- Namiibias käivitatud projekt algas 2008. aastal.
- Katse Brasiilias alates 2008. aastast.
- India projekt, mis sai alguse 2011. aastal.
- Andke otsealgatus Keenias ja Ugandas. See hõlmab heategevusliku abi saatmist mobiiltelefonide kaudu äärmises vaesuses elavatele inimestele.
- Uuring USA Põhja-Carolina maal.
Saksamaal osaleb projektis 26 inimest, millest igaüks maksab kuus 1000 eurot. Aastatel 2017 kuni 2019 makstakse eksperimendi käigus igale Soome elanikule teatud summa rahasid.
Bulgaaria
2013. aasta märtsi lõpus sai Sinilinnu sihtasutus teada Euroopa elanike algatusest tingimusteta sissetuleku kohta ja otsustas kampaaniaga liituda. Tony Badzhdarov pakkus Bulgaaria jaoks välja tervikliku mudeli. Selle rahastamiseks peaksid olema suveräänne valuuta, tagastatav käibemaks ja aktsiisimaks. Meeskond lõi oma veebisaidi ja sotsiaalvõrgustikes lehed. Kampaaniat reklaamiti üleriigilises raadios ja metroos. Fondil õnnestus saada mitme ühingu ja ametiühingu toetus. Internetis hääletamise algatust toetas rekordarv inimesi. 2014. aasta detsembris ilmus esimene erakond, mis sisaldas oma programmis tingimusteta sissetuleku kehtestamist. Seda nimetatakse „Bulgaaria otsese demokraatia liiduks“ ja see võitleb igaühe õiguse eest inimväärsele elule.
Suurbritannia
Ühendkuningriigis on iga kodaniku tingimusteta põhisissetulek juba pikka aega arutlusel olnud. Dennis Milner mängis tema heaks 1920. aastatel. Tänapäeval ei võta enamik Suurbritannia erakondi seda ideed üldse arvesse või on selle vastu. Ent leidub ka tingimusteta sissetuleku toetajaid. Šoti rahvuspartei pooldas 2016. aasta kevadel toimunud konverentsil olemasoleva sotsiaalkindlustuse asendamist. Ka mõned teised poliitilised ühendused olid selle poolt. Nende hulgas: rohelised, Šoti sotsialistid ja Ühendkuningriigi "piraadid". John McDonnell teatas 2016. aasta veebruaris, et Labour kaalub põhisissetuleku kehtestamist.
Saksamaa
Saksamaa on 1980. aastate algusest peale mõelnud tingimusteta sissetuleku kehtestamisele. Saksamaa on hiljuti hakanud ellu viima projekti, milles osaleb 26 inimest. Aastate jooksul on vaid vähesed teadlased, näiteks Klaus Offe, pooldanud tingimusteta sissetuleku kehtestamist riigis. Pärast Gerhard Schroederi kabinetis aastatel 2003–2005 välja pakutud reforme ilmnes Saksamaal selle kontseptsiooni rohkem toetajaid. Perenaine Susanna Weist kogus 2009. aastal parlamendi koosolekul 52973 häält. 2010. aastal toimus Saksamaal mitu tingimusteta sissetuleku demonstratsiooni, suurim Berliinis. Alates 2011. aastast hakkas Piraatpartei rääkima selle poolt. Tingimusteta sissetuleku kontseptsiooni toetavad ka teiste poliitiliste ühenduste üksikud liikmed.
Madalmaad
Tingimusteta sissetulekutest arutati tuliselt 1970. – 1990. Arutelu algatas algselt majandusteadlane Leo Jansen 1975. aastal. Tingimusteta sissetuleku kehtestamine kuulus radikaalide erakonna valimisprogrammi. Viimase 10 aasta jooksul on seda küsimust tõstatatud ainult üks kord. 2006. aastal lisas roheliste juht Femke Halsema oma valimisprogrammi tingimusteta sissetuleku kehtestamise. Utrechtis, mis on riigi neljas rahvaarv, on alustatud pilootprojektiga. Tingimusteta sissetulekut tuleks maksta ainult neile inimrühmadele, kes juba saavad hüvitisi. Umbes 30 linna kaaluvad praegu ka sellise projekti elluviimise võimalust.
Tingimusteta sissetulek: Soome
Keskus, mis on üks neljast peamisest erakonnast riigis, nagu vasakliit ja Roheline Liiga, toetab selle kontseptsiooni rakendamist. 2015. aasta mais otsustas valitsus kehtestada tingimusteta sissetuleku. Soome on esimene riik, kus kõik saavad alates 2017. aastast kahe aasta jooksul teatud summa raha.
Prantsusmaa
Tingimusteta põhisissetulekut on mõistena käsitletud alates 1970. aastatest. Kuid alles 2015. aastal hääletas Aquitaine'i piirkonna parlament selle rakendamise poolt. Jaanuaris 2016 avaldas avalik digitaalne nõuandekogu aruande, milles soovitab katsetada. Elanikkonna uuring näitas, et suurem osa elanikkonnast pooldab tingimusteta põhisissetuleku maksmist kõigile kodanikele.
Šveits: rahvahääletus
Tingimusteta põhisissetulekust on riigis juba pikka aega räägitud. Šveitsis tegutsevad BIEN-Šveitsi ühing ja Grundeinkommeni rühm, kes propageerivad selle kontseptsiooni rakendamist. Sotsioloog Jean Ziegler nimetas 2006. aastal tingimusteta sissetulekut Šveitsis üheks kõige edumeelsemaks ideeks. 2008. aastal tegid Daniel Honey ja Enno Schmidt filmi, milles nad püüdsid selgitada selle kontseptsiooni rakendamise eeliseid. Seda jälgis enam kui 400 tuhat inimest. Suuresti tänu temale said idee toetajad veelgi rohkem saksa ja prantsuse keelt kõnelevaid riike. 2012. aasta aprillis sai Šveitsis populaarse seadusandliku algatuse tingimusteta sissetulek. Kampaania abil õnnestus koguda vajalikud 126 tuhat allkirja. Tingimusteta sissetuleku üle Šveitsis korraldatud rahvahääletus toimus 5. juunil 2016. Enam kui 77% elanikest keeldus 2500 frangi saamisest kuus.
Venemaa
Paljusid Vene Föderatsiooni elanikke tabas uudis, et šveitslased keeldusid lihtsalt raha vastu võtmast. Kohe tekkis küsimus, kas Venemaal on võimalik tingimusteta sissetulek? Sellise sotsiaalkindlustussüsteemi puuduste hulgas pole mitte ainult riigi elanike maksukoormuse suurenemine ja töömotivatsiooni vähenemine, vaid ka sisserändajate arvu suurenemine. Šveitsis soovitasid nad kehtestada tingimusteta sissetulek 2500 franki, mis on umbes pool keskmisest palgast. Kui kasutame seda arvutusmetoodikat Venemaa jaoks, siis siin oleks see umbes 10 000 rubla. Alates 1. juulist on miinimumpalk vaid 7, 5 tuhat, elukallidus on veelgi väiksem. Seetõttu on palju neid, kes soovivad "kodus istuda". Asjatundjate sõnul võib tingimusteta sissetuleku kehtestamine Venemaal ainult inflatsiooni stimuleerida, sest makseid ei personaliseerita ja need on suunatud elanikkonna kõige haavatavamatele osadele. Siiski on ka teine seisukoht. Mõned eksperdid usuvad, et tingimusteta sissetuleku kehtestamine võimaldab inimestel teha seda, mida nad kutsuvad. Ja sellel võivad pikas perspektiivis olla tohutud positiivsed tagajärjed. Võib-olla hakkavad inimesed tegema rohkem alusuuringuid. Ja Venemaa ootab kiiret tehnoloogilist arengut. Või tingimusteta sissetulek võib aidata inimestel loomingulisemat tööd teha. Seega on üsna soovitatav viia läbi katse Venemaal ühe linna või sihtrühma piires.
