Põhja renessansi üks suurimaid humaniste, Rotterdami Erasmus, sündis Hollandis 1469. aastal. Ta oli väga varakult surnud sulase ja preestri ebaseaduslik poeg. Esimese hariduse sai ta aastatel 1478-1485 Deventeri ladina koolis, kus õpetajad keskendusid inimese sisemisele enesetäiendamisele Kristuse jäljendamise kaudu.
18-aastaselt käskisid eestkostjad Rotterdami Erasmuse kloostrisse minna, kus ta veetis kuus aastat algajate seas. Talle selline elu ei meeldinud ja ta põgenes lõpuks.
Rotterdami Erasmus, kelle elulugu on tuhandeid kordi ümber kirjutatud, oli huvitav inimene. Lorenzo Villa kirjutised, nagu ka teised itaallased, jätsid talle suure mulje. Selle tulemusel hakkas Erasmus aktiivselt toetama humanistlikku liikumist, mis püüdis taaselustada iidseid ilu, tõe, vooruse ja täiuslikkuse ideaale.
Rotterdami Erasmus sai täiendõppe Pariisis, aastatel 1492–1499. Ta kanti teoloogiateaduskonda, kuid tegeles iidse kirjanduse uurimisega. Aastal 1499 kolis Erasmus Inglismaale. Seal lubati ta Oxfordi humanistide ringkonda. Siin kujundas ta oma filosoofilise ja eetilise süsteemi. Aastail 1521-1529 elas Erasmus Baselis. Siin moodustas ta humanistide ringi. Lisaks reisis ta palju ja tundis huvi erinevate rahvaste kultuuri vastu.
Põhiküsimused Rotterdami Erasmusest huvitasid filoloogia, eetika ja religioon. Ta uuris ja avaldas varakristlike kirjanike ja iidsete autorite teoseid. Erasmus lõi ja arendas erinevaid tõlgendamis- ja kriitikameetodeid. Suurt tähtsust omab Uue Testamendi tõlge. Parandades kristlikke allikaid ja tõlgendades neid, lootis ta uuendada teoloogiat. Vastupidiselt tema kavatsustele põhjustas see aga Piibli ratsionaalse kriitika.
Rotterdami Erasmus ise selliseid tulemusi ei oodanud.
Tema filosoofia oli üsna lihtne ja kõigile kättesaadav. Ta pidas vagaduse aluseks jumalikku põhimõtet, mis seisneb vaimses ja kõlbelises elus ning maises maailmas.
Ta nimetas oma vaateid “Kristuse filosoofiaks” - see tähendas, et kõik peaksid teadlikult järgima kõrget moraali, vagaduse seadusi, justkui jäljendades Kristust.
Jumaliku vaimu ilminguks pidas ta kõiki parimaid inimlikke omadusi. Tänu sellele suutis Erasmus leida vagaduse mustreid erinevates usundites, eri rahvaste vahel.
Koos sellega võttis ta iidse kultuuri eeskujuks ja aluseks.
Erasmus mõistis halastamatult ja teatava irooniaga hukka kõigi klasside, sealhulgas vaimulike teadmatuse ja pahed.
Samuti oli ta kategooriliselt kodusõdade vastu. Ta nägi neis takistust kultuuri arengule. Ta pidas sõja õhutajaid monarhide ja preestrite tundmiseks.
Erasmus püüdis parandada ühiskonna vigu hariduse ja uue kultuuri levitamise kaudu.
Tema tegevuse aluseks oli pedagoogika. Ta soovitas mentoritel maksimeerida laste aktiivsust ja iseseisvust, võttes samal ajal arvesse nende individuaalseid ja vanuseomadusi.
Rotterdami Erasmuse tööl oli tohutu mõju Euroopa kultuurile.
Teda võib tol ajal nimetada Euroopa intellektuaalseks juhiks.
