Suhteliselt lähiminevikus ei teadnud inimene peaaegu midagi maailmast, milles ta elas. Te ei tohiks eeldada, et inimene hakkas hiljuti loodust õppima: järk-järgult täiendades oma teadmisi, õppis ta valima ainult kasulikke ja söödavaid taimi ning kohandas ümbritsevat maastikku oma eluks. Nii et on võimalik küsida, miks inimesed loodust uurivad?
Ilma tema kohta teabe kogumiseta poleks me kunagi loomamaailma hierarhias sellisele positsioonile jõudnud, jäädes šimpansi tasemele. Isegi kivist tööriistad, mis andsid nime kogu ajaloolisele perioodile (paleoliitikum), nõudsid nende leiutamiseks ja valmistamiseks tohutult oskusi.
Nii poleks inimene ilma ümbritseva maailma vaatlemise ja pideva uurimiseta vaevalt teada saanud, et prügimägedesse kukkuvaid kivitükke saab lõhestada ning neist saab välja lõigata mitmesuguseid tööriistu ja relvi. Ja miks inimesed loodust uurivad, kui mitte oma elu lihtsamaks teha?
Kujutage vaid ette, kui palju on tärkava tsivilisatsiooni elatustase paranenud, kui tundmatu esivanem märkas, et kui kaks tulekivitükki üksteist tabavad, ilmub säde. Kuidas oleks ta osanud arvata, et sädemeid saab kasutada tulekahju süütamiseks, kui ta ei vaata metsatulekahjudele viinud välku? Ühesõnaga, ilma teadmata ümbritsevast maailmast poleks me pikka aega suutnud ellu jääda.
Mitu tuhat aastat on möödunud. Miks õpivad inimesed loodust hiljem? Kõik samal eesmärgil: nad otsivad võimalusi oma elu mugavamaks ja turvalisemaks muutmiseks. Tuult jälgides tulid neile vastu purjed ja tuulikud. Vaadates, kuidas veekeetja keeb lõkke leegis, kui aur lükkab selle kaane maha, leiutas mees aurumasina. Uurides põhjalikult ratsapõlengute tagajärgi, õppisid mõned antiikaja mõtlejad maagi sulama … Loendit jätkub!
Niipea kui põllumajandus ilmus, ei küsinud keegi, miks inimesed loodust uurivad. Ilma selle kohta üksikasjaliku ja maksimaalse teabeta ei oleks talupidajatel võimalik saada piimakoguseid, mis olid tuhandeid kordi suuremad kui nende esivanemate sarnased tulemused.
Kas arvate, et tänapäevastel põldudel kasvatatud nisul on palju ühist teraviljaga, mis tärkas põldudel sadu aastaid tagasi? Kui ainult! Kaasaegsete teraviljade spikeletist saame kümneid kordi rohkem tera ja jahu, kui teadlased oleks võinud oma kõige metsikumas unenäos 30–40 aastat tagasi ette kujutada! Kuid miks inimesed täna loodust uurivad?
Keegi võib arvata, et selleks pole otsest vajadust: kõik on juba õppinud ja hakkama saanud, võite jätkata teaduse ja tehnoloogia arendamist seda vaatamata … Õnneks pole see nii. Isegi helikopterid, allveelaevad, läätsed ja torustik, mida me iga päev kasutame, loodi pärast pikki loodusvaatlusi.
Peaaegu kõik meie aja silmapaistvamad avastused on tehtud nende teadlaste poolt, kes ei säästa oma aega ja energiat loodusnähtuste ja protsesside uurimiseks. Veelgi enam, täna peaksid kõik jälgima välismaailma: kõik inimesed peaksid teadma, milline habras ja keeruline mehhanism see on. Kui selgitate, miks inimesed oma sõbrale loodust uurivad, aitate säilitada selle rikkuse tulevastele põlvedele.
